Anni Pea
MTÜ Virtsu Rannahoone juhatuse liige
Teisipäeval, 9. aprillil toimus Virtsu Rahvamajas Virtsu Rannahoone MTÜ juhatuse liikme Anni Pea ja Päästeameti Lääne Päästekeskuse ennetusbüroo eestvedamisel elanikkonnakaitse ja kriisikoolitus „Varakult valmis“. 1,5-tunnise kokkuvõtliku esitluse eesmärk oli harida kogukondade esindajaid hädaolukorras toimetulekuks.
Päästeameti Lääne Päästekeskuse ennetusbüroo koolitajad Merili Ahtma ja Liisi Ojala tutvustasid elutähtsate teenuste (vesi, kanalisatsioon, elekter, meditsiin jmt) katkemisega seotud mõjusid elanikkonnale ning selgitasid hädaolukorra mõistet laiemas tähenduses. „Elanikkonnakaitse eesmärk on õpetada inimesi ohu korral ise hakkama saama seni, kuni abi nendeni jõuab,“ ütles Liisi Ojala.
Mida tähendab elutähtsate teenuste katkemine?
See on olukord, kus näiteks pikaajalise elektrikatkestuse ajal lakkavad toimimast joogivee ja kanalisatsioonisüsteem ja isegi mobiilside. „Kui tekib pikaajaline elektrikatkestus, kaob suhteliselt kiiresti ka mobiilside,“ rääkis kriisikoolitaja Merili Ahtma. „Maapiirkonna mobiilimastides katkeb side kiiremini kui linnas. Peamiselt seetõttu, et mastitehnika on hajaasustuses küllaltki vananenud.“ Neil puhkudel on võimalik info saamiseks pöörduda piirkonna keskustesse, kuhu KOV koondab olukorraga seotud teabe. Ajakohast teavet on võimalik saada ka raadiost (Vikerraadio, Raadio2, Klassikaraadio), Ole Valmis äpist (rakendus töötab ka ilma internetita) ja helistades riigiinfo telefonile 1247.
Kanalisatsiooni mittetoimimine tekitab enim probleeme kortermajades
„Kui puudub elekter, lakkavad töötamast ka reoveepumplad. See aga tähendab, et tualetti ei tohiks traditsioonilisel kombel kasutada,“ teatas Ojala. „Üks võimalus on tõsisema häda korral prügikotti kasutada.“ Teine võimalus on majaelanike tarbeks ajutine välikäimla tellida.
Varjumine, evakuatsioon ja ohuteavitused
Kriisikoolitajad toonitasid, et häiresignaalide kuulmisel või vastava EE-alarmi teate saamisel tuleb viivitamatult varjuda. Linnaolustikus sobivad selleks vastava märgistusega varjumiskohad ning hajaasustuses majade keldrid või vannitoad. Võimalusel tuleb varjuda ruumi, millel ei ole aknaid ja millel on vähemalt kaks sissepääsu. Akendega ruumides tuleks aknad katta liivakottide või muu tugeva kattematerjaliga, et kaitsta inimesi näiteks lööklainest tekkivate purustuste eest.
Evakuatsiooni all mõistame seda, kui inimesed suunatakse või paigutatakse ohtlikust kohast ümber turvalisemasse paika nende elu ja tervise kaitseks. „Evakuatsiooni võib läbi viia mistahes kellaajal, ka öösiti. Juhul, kui teie kodu uksele koputatakse öösel kell neli ja palutakse evakueeruda, tuleks seda teha esimesel võimalusel. Kodust tuleks kaasa haarata soojad riided, isikuttõendav dokument, eelnevalt pakitud evakuatsioonikott ja eluks vajalikud vahendid (telefon, ravimid jmt). Evakueeruda tuleb terve perekonnaga, enda järel kustutada tuled ja koduuks lukustada,“ selgitasid koolitajad.
Soovituslik on omada piisavalt varusid, et nädal aega iseseisvalt hakkama saada
Evakuatsioonikott kui ohuolukorras vajalik abivahend peaks olema kokku pandud vastavalt leibkonna vajadustele ja varusid tuleks uuendada regulaarselt. Kriisivarude hulka kuuluvad ka toiduained, mille säilivusaeg võiks olla võimalikult pikk (batoonid, kommid, küpsised jmt).
Päästeameti esindajad soovitasid, et vähemalt pool olemasolevast varust ei tohiks vajada eraldi valmistamist ning puhast joogivett võiks varuda arvestusega vähemalt 3 l perekonnaliikme kohta ööpäevas. Toiduvarusid tohib kasutada, kuid neid tuleks regulaarselt uuendada.
Lisaks toiduvarudele tuleks hoida kodus ka veidi sularaha, sest elektrikatkestuste ajal ei ole võimalik kaupade eest kaardimaksetega tasuda. „Päästeametil ei ole kindlat soovitust sularaha koguse kohta, kuid kindlasti soovitame varuda raha väikestes kupüürides,“ ütles Liisi Ojala. „Autokütuse soetamiseks tuleks suunduda autonoomsetesse tanklatesse, mis toimivad elektrikatkestuste ajal tänu elektrigeneraatoritele. Lääneranna vallas asub ainuke autonoomne tankla Lihulas, järgmine on Pärnus,“ lisas Merili Ahtma.
„Varakult valmis” koolitusel oli 17 osalejat, nende hulgas Koonga Vabatahtlike Päästeseltsi esindajad, Lihula komando meeskonnavanem, Hanila Tuletõrje Seltsi esindajad, Pärnumaa Merepääste MTÜ esindaja, eraisikud Virtsust ja naaberküladest.
Päisepilt: Elanikonnakaitse koolituse lendlehed / Fotod: Anni Pea
