Regionaal- ja põllumajandusministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium planeerib järgneva paari aasta jooksul Eesti-Läti neljanda elektriühenduse ja selleks vajaliku taristu Paide linnast läbi Lihula linna Sõrve poolsaareni Saaremaal. Tutvustame, miks planeering on vajalik ja kuidas maaomanikud, kogukonnad ja kohalikud omavalitsused, saavad planeeringu kujundamises kaasa rääkida
Elektriühenduse rajamine on riiklikult oluline
Vabariigi Valitsus algatas Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise Eleringi initsiatiivil. Uus ühendus Eesti ja Läti vahel suurendab varustuskindlust kogu Eestis ning loob võimalused suurema hulga taastuvenergia vastuvõtmiseks Lääne-Eesti võrku. Elering soovib elektriühenduse kavandada mandril 330-kilovoldiste õhuliinidena, Muhu saarel maakaablina ja merealal merekaablina. Vajalik on kavandada ka alajaamad ja muu taristu. Võimalike uute elektriliinide trasside asukohad ja maavajadus selguvad riigi eriplaneeringu menetlemise käigus. Kui töö kulgeb ootamatusteta, siis peaks planeerimisprotsess lõpule jõudma 2026. aastal ja ühendus valmima 2033. aastal. Projekti kohta leiab lisainfot veebilehelt https://www.elering.ee/eesti-lati-neljas-elektriuhendus. Planeerimisprotsessi kohta leiab infot portaalist www.riigiplaneering.ee.
Varustuskindluse suurendamine ja suuremal hulgal taastuvenergia vastuvõtmine
Loodav ühendus suurendab alates aastast 2033 elektri varustuskindlust ning loob võimalused suurema hulga taastuvenergia vastuvõtmiseks Lääne-Eesti elektrivõrku, aidates kaasa riigi 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele. Planeeritav ühendus mõjutab enim omavalitsusi, kuhu uus ühendus kavandatakse – neis saab nii tarbida kui ka toota rohkem elektrienergiat.
Otsime sobilikud asukohad ja seejärel koostame eelprojekti
Kõigepealt selgitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium välja, milliseid uuringuid ja analüüse on vaja planeeringu koostamiseks teha, ning koostab planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise programmi planeerimisseaduse alusel. Seejärel visandatakse elektriühenduste trassialternatiivid, hinnatakse põhjalikult nende mõju ja võrreldakse alternatiivseid asukohti. Planeeringu käigus leitud sobivasse asukohta koostatakse eelprojekt elektriühenduse rajamiseks.
Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu menetlusskeem. Planeeringu koostamisel on eesmärgiks planeerimisseaduse § 271 kohaldamine ehk asukoha eelvaliku otsuse alusel riigi eriplaneeringu kehtestamine. Juhul, kui planeerimismenetluse käigus ilmnevad asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik detailse lahenduse koostamisest loobuda, koostatakse sobivasse asukohta detailne planeeringulahendus ja selle võrra võtab kogu planeeringprotsess kauem aega.
Selgitatakse välja võimalikud mõjud
Elektriühenduse planeerimisel hindame lisaks looduskeskkonnamõjudele planeeringu elluviimisega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi ja mõjusid. Sh uurime, kuidas mõjutaks trass kohalikke elanikke, ning teeme mõjude hindamiseks ja planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud ja analüüsid. Planeeringuga samal ajal koostame elektriühenduse eskiisprojektid, mis võimaldavad mõjusid hinnata täpsemalt, kui seda tavapäraselt planeeringute puhul tehakse. Planeeringu koostamisel tuleb leida elektriühendusele asukoht, kus liinil on kõige vähem negatiivseid mõjusid inimestele ja loodusele, kuid samal ajal on ka liini rajamine majanduslikult võimalik.
Puudutab kümmet omavalitsust
Planeeringuala suurus on 6314 km2 ja selles on u 83 000 katastrit, millest eraomandis on 68 000 katastrit (3 860 km2, u 60%). Planeeringuala hõlmab viite maakonda ja kümmet kohalikku omavalitsust: Saaremaa, Muhu, Lääne-Nigula, Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Märjamaa, Kehtna, Rapla ja Türi valda ning Paide linna. Merealal hõlmab planeeringuala Väikest väina ja osa Suurest väinast. Planeeringuala valiti piisava ulatusega, et mitte teha enne planeerimisprotsessi elektriühenduste asukoha eelvalikut ning võimaldada planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel vajadusel elektriühenduste alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide lisamist.
Kõik saavad kaasa rääkida
Planeerimisprotsess on avalik ja kõigil on võimalus selles osaleda ning ettepanekuid esitada. Koostatud planeeringu materjale tutvustatakse huvilistele lähemalt ning selleks korraldatakse ka avalikke arutelusid. Avalikkusele antakse planeeringu koostamisest ja kaasa rääkimise võimalustest teada riiklikus päevalehes Postimees, kohalikes lehtedes ning ministeeriumi veebilehel. Kõigil, kel on soov teateid saada isiklikult, palutakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile edastada oma kontaktandmed meie üldmeile info@agri.ee (nimi, tava- või e-posti aadress, organisatsiooni esindamisel selle nimi) või liituda planeeringu uudiskirjaga veebilehel www.riigiplaneering.ee.
Maaomanikke teavitatakse
Elektriliini asukohta otsime 6314 km2 suurusel planeeringualal, kus on u 83 000 kinnistut. Praegu on veel vara öelda, kus trass täpselt paiknema hakkab, sest uurime alles erinevaid võimalusi ning hakkame peagi hindama, millised mõjud oleksid neil planeeringu alasse jäävatele elanikele ja loodusele. Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu algatamine võib puudutada neid, kelle kinnistu asub planeeringualal olemasoleva liini läheduses (elektriliinist kuni 1 km kaugusel). Olemasolevad liinikoridorid on üheks võimalikuks Eesti-Läti neljanda elektriühenduse asukohaks (vt joonisel sinine pidevjoon). Teavitame neid kinnistuomanikke või -kasutajaid e-kirjaga märtsi kuus. Kirja saajaid on u 8000. Eraisikutele edastatakse info e-posti aadressile isikukood@eesti.ee. Kui olete suunanud portaalis www.eesti.ee sellele aadressile edastatavad kirjad teisele e-posti aadressile, laekub kiri ka sinna. Ülejäänul planeeringualal täiendavate alternatiivide asukohti alles otsitakse. Kui leitud täiendavade alternatiivide puhul mõjutab planeering rohkem maaomanikke, siis kaasab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium nemadki planeerimisprotsessi.
Püsi kursis!
Eesti-Läti neljanda elektriühenduste riigi eriplaneeringu koostamist ja selle mõjude hindamist korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Värskemat teavet jagame portaalis www.riigiplaneering.ee. Kontakt: Marju Kaivapalu, marju.kaivapalu@agri.ee, +372 5851 0632