Ingvar Saare
Lääneranna Vallavalitsus
Vallavanem
Valla põhitegevuse tulude eelarve on käesoleval aastal 10 mln eurot, mis on 2023. aastaks planeerituga võrreldes 0,77 mln euro võrra kasvanud. Suurimaks tuluallikaks on üksikisiku tulumaks, mille laekumiseks prognoositi 5 mln eurot ja mis moodustab Lääneranna valla põhitegevuse tulude prognoosist 51% ehk veidi üle poole.
Põhitegevuse kulud koosnevad tööjõukuludest, majandamiskuludest, antavatest toetustest tegevuskuludeks ja muudest tegevuskuludest. 2024. aasta põhitegevuse kuludeks on u 9 miljonit eurot, mis jääb möödunud aastaga samasse suurusjärku. Laenukohustuste summa seisuga 31.12.2023 on ligi 4 miljonit eurot ja tagasimakstav laenusumma on sel aastal u 535 000 euro.
Lääneranna valla 2024. aasta eelarve eelnõu menetlus möödus varasemaga võrreldes optimistlikumas meeleolus. Kui eelmisel aastal oli põhifookus kulude kokkuhoiul, et tagada laenumaksete teenindamise võime, siis käesoleval aastal on jooksva aasta tulude-kulude vahe kavandatud nii, et tagab mõningase investeerimisvõimekuse. Ilmselgelt on vallavolikogu otsused teenusvõrgu korrastamiseks avaldanud positiivset mõju valla finantspositsioonile. Teenused, sh õppekohad on tagatud, kuid kulu teenuste osutamiseks on vähenenud. Kõikide muude kulude kasvu (käibemaks, palgasurve) olustikus ei ole liigseks optimismiks põhjust, kuid teenusvõrgu kohandamine võimaldab kulude kasvu paremini hajutada. Omavalitsuse toimimise tagamiseks on Lääneranna valla vaates hädavajalik riiklik KOVide rahastusmudeli ülevaatamine ning lisavahendite leidmine vähem tulusate KOVide toetamiseks, sest lõputult ei saa optimeerida.
Eelarvet detailsemalt vaadates selgub, et omavalitsuse rahalist seisu mõjutab positiivselt tulude kasv, mis on tingitud üksikisiku tulumaksu KOVile eraldatava osa arvestuse muutusest. Seda ka olukorras, kus eelnõus on arvestatud mõnevõrra tagasihoidlikuma laekumisega võrreldes regionaalministeeriumi esitatud võimaliku prognooslaekumisega. Tulumaks laekub valla eelarvesse kahes osas. Esiteks arvestatakse 11,89% iga inimese brutopalgalt ning teiseks 2,5% pensionitest. Võrreldes eelmise aastaga on vähenenud toetusfondi eraldis, sest alates käesolevast aastast arvestatakse matusetoetus, asendus- ja järelhoolduse ning pikaajalise hoolduse toetus tulumaksu laekumise hulka. Samal ajal kasvas tasandusfondi eraldis.
Joonis 1. Põhitegevuse tulude jaotus.
Eelmisel eelarveaastal üle kahe ja poole korra kasvanud intressikulud jätkavad kasvu ka käesoleval aastal, suurenedes võrreldes 2023 aastaga u 23%. Siiski võib eeldada, et eelnõus kavandatud kulu on maksimaalne ning tegelik täitmine osutub Euribori langedes mõnevõrra väiksemaks. Eelarve eelnõu kajastab õpetajate palgatõusu 1820 euroni, kuigi riigieelarves veel vastavat muudatust sisse viidud ei ole. Õpetajate palgakasv tingib palgasurve teistel ametikohtadel, mistõttu on eelarves arvestatud mõningase palgatõusuga, mh riikliku miinimumpalga kasv 95 euro võrra 820 euroni. Kui õpetajate palkadeks annab riik toetust, siis näiteks lasteaia personali palgatõusuks riik märkimisväärset lisaraha ei eralda. Vald on otsustanud 2024. aastal hoida lasteaiaõpetajate palgataseme vähemalt 90% juures õpetajate palgast ning tagada tugispetsialistidele õpetajate alampalgaga võrdväärne töötasu.
Pärast koolivõrgu korrastamise otsust on jätkuvalt menetluses kolm kohtuvaidlust viiest. Nende vaidlustega seoses tekkivate kulude katmine on arvestatud vastavalt nende tekkele reservfondist. Osaliselt just kohtuvaidluste tõttu ei ole täielikult ellu viidud koolide ja lasteaedade ruumimuudatusi, kuid need on kavas viia ellu 2024. aastal (Lõpe lasteaia ruume Lõpe klubi arvelt lahendada, Virtsu lasteaiamaja kohandada, vt investeerimistegevuse osa). See, kas kohtuvaidlused jätkuvad ja sellega kaasnevad kulud kasvavad, sõltub käesoleval hetkel ainult kaebajatest.
Võrreldes I lugemisega vähenes eelarve kinnitamise ajaks põhitegevuse tulem u 151 000 võrra, mille on tinginud erinevate kuluartiklite prognoositav kasv kokku u 215 000 eurot. Kulude kasvu veab eelkõige personalikulude kasv. Majanduskulude osas tõstab kulusid eeskätt teiste KOVide lasteaedades käivate laste kohatasude tõus ja pikaajalise hooldekodukoha vajaduse kasv. Sotsiaalabitoetuste (413) kasv on tingitud eelkõige üldhooldusega kaasnevate kohatasude kasvust, sest prognoositud 72 kliendi asemel on täna teenusel olevate klientide arv kasvanud 78ni.
Tegevus-, sh majandamiskulude vähendamine peab jätkuvalt olema valla eesmärk ning 2024. aastal kavatsetakse seda saavutada järgmiste meetmete abil:
- teenusvõrgu ümberkorraldamine, sh juhtimise koondamine ühendasutuste alla;
- valla tegevuseks mittevajaliku vara võõrandamine;
- investeeringud hoonete energiatõhususe parandamisse.
Joonis 2. Põhitegevuse kulude eelarve.
Joonis 3. Põhitegevuse kulude osakaal valdkondade lõikes.
Investeeringutest on töös Lihula mõisa viinaaida rekonstrueerimise projekt. Uue koolihoone rahastamiskava on esitatud eelarvestrateegia osana ning lähtutakse sellest. Lähiajal on avanemas mitmed toetusmeetmed, näiteks kergliiklusteede rajamiseks (Koonga kergliiklustee projekt on arvestatud maanteetranspordi tegevusalal). Eelarve II lugemisel lisati 50 000 eurot Lihula Kultuurimaja katuse remondiks. Vallavalitsus on 31.01.2024 esitanud taotluse Lihula lasteaia energiatõhususe töödeks (fassaad, aknad, katus) toetuse saamiseks. Tööde tegemine sõltub sellest, kas taotlus saab positiivse otsuse või mitte. Tööde täpne maksumus selgub hanke käigus peale positiivse toetusotsuse saamist.Valla teede ehitusse ja hoonete renoveerimisse on planeeritud omaosalusena investeerida 1 200 000 eurot. Põhivara soetusena on toodud nii omavahenditest planeeritavad investeeringud, projektitoetuse otsuse saanud investeeringud kui ka need projektid, mille kohta esitatakse toetuse taotlused eelarveaastal. Juhul kui projekt rahastust ei saa, siis jäävad eelarves täitmata nii tulud kui kulud.
Investeerimistegevuse kulud on planeeritud alljärgnevalt:
| Põhivara soetus | Eelarve | Toetus | Omaosalus |
| Valla teede ehitus | 200 000 | 200 000 | |
| Lihula mõisa viinaaida renoveerimine | 1 309 489 | 921 510 | 387 979 |
| Vatla külamaja projekteerimine | 12 000 | 12 000 | |
| Lihula Gümnaasiumi rekonstrueerimine* | 1 136 779 | 1 136 779 | |
| Lihula Kultuurimaja katuse remont | 50 000 | 50 000 | |
| Varbla kooli aed | 14 000 | 14 000 | |
| Virtsu lasteaia kooliks kohendamine | 50 000 | 50 000 | |
| Lõpe lasteaia rekonstrueerimine | 200 000 | 200 000 | |
| Lihula lasteaia renoveerimine** | 945 000 | 640 500 | 304 500 |
| Kokku | 3 917 268 | 2 058 289 | 1 218 479 |
| Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks | |||
| Hajaasustuse programm | 90 000 | 45 000 | 45 000 |
| Lihula mõisa viinaaida renoveerimine | 1 309 489 | 921 510 | 387 979 |
| sh Norra RÜ projekti toetus | 625 000 | 500 000 | 125 000 |
| sh RTK Norra RÜ projekti lisavahenditest | 166 666 | 41 667 | |
| sh MATA projekti lisavahenditest | 254 844 | 84 948 | |
| sh projekti tervikmaksumuse kallinemine hanke tulemusel. | 136 364 |
______
* Lihula Gümnaasiumi uue hoone ehitamisel lähtutakse Lääneranna valla eelarvestrateegias 2024–2028 toodud rahastamispõhimõtetest, sh toetuste taotlemisel hoone rajamiseks.
** Tööd on kavas teostada meetme „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhususe parandamine moderniseerimisfondist 2023“ raames
Detailsema eelarvekavaga saab tutvuda Lääneranna Vallavalitsuse dokumendiregistris.
1 kommentaar