Lilli Lumera
Lääneranna Vallavalitsus
Avalike suhete spetsialist ja Lääneranna Teataja toimetaja
Lääneranna vallas pole ilmselt kedagi, kes poleks näinud Merike Pikkmetsa sündmus- või loodusfotosid. Sel kevade hakul jagab Merike lugejatega oma lugu fotograafiani jõudmisest ja aastate jooksul jäädvustatud fotosid Lääneranna tärkavast loodusest.
Millal Sa Lääneranna valda tulid ja millega siin tegeled?
Tulin siia kanti peale kooli lõpetamist kaheksakümnendatel ja jäingi. Võin vist ennast juba Oidrema põliselanikuks pidada. Praegu olen igapäevaselt seotud Lihula Gümnaasiumiga ja siinkohal on hea võimalus tänada kollektiivi, kes mind väga soojalt vastu on võtnud ja igati toeks on.
Merike Pikkmets oskab looduse ilu näha igas aastaajas.
Kuidas ja millal fotograafiani jõudsid?
Fotograagiaga olen tegelenud aastakümneid. Koonga valla aegadel jäädvustasin palju üritusi alustades Lõpe Koolist ja lõpetades Mihkli laadaga, sinna vahele jääb veel palju-palju kohalikke sündmusi, mida on tore meenutada.
Täpselt ei mäletagi, millal looduspiltide juurde jõudsin, aga fotoaparaat on mul alati kaasas, kui kuhugi sõidan. Eriti põnev on linde pildistada. Tänaseks olen pildile saanud 227 linnuliiki, millest ühe harulduse olen saanud siitsamast Valuste küla põllult. Eestis nähtud liike on registreeritud 400, nii et avastamist on veel palju.
Millega Sa pildistad?
Amatöörina ja asjaarmastajana kasutan olenevalt olukorrast kas optilist või peegelkaamerat.
Kust leiad kannatlikkuse metsloomi ja -linde pildistada?
Käies metsas või mere ääres, avastan üha uusi ja põnevaid paiku nii Läänerannas kui üle Eesti. Huvitavate leidudega on paraku vaja väga head juhust ja sellega seoses tekib nagu hasart, et enda jaoks midagi põnevat tabada.
Kirjelda mõnda meeldejäävat ja lõbusat pildistamisega seotud seika.
Lõbusaid hetki on ikka ette tulnud. Kõige eredamalt on meeles ilvesepoeg, kes tuli lausa koduõuele kuuse otsa. Kuna olin tol hommikul juba jõudnud kooli minna, siis põneva külalise avastas minu abikaasa ja helistas, et leiust teada anda. Sain lastega kokkuleppele, et proovin metskassi pildile saada ja koolimajja naastes vaatame teda kõik koos. Mul läks õnneks ja peategelane ootas mu kenasti ära. Muljetamist oli koolis pärast küllaga.
Aastaid tagasi õnnestus päris algajana saada kodu juures pildile pesa serval istuv peoleo koos kahe pojaga, mida iga linnuhuviline ei olegi näinud. Peoleo on väga ettevaatlik ja ei näita ennast.
Erinevad põnevad hetked annavad ikka hoogu juurde, sest väga palju on veel avastada. Samas on see aeg ainult endale ja tänapäeva moodsas kõnekeeles öeldes hea aeg akusid laadida.
Päisepilt: Kuldnokk / Foto: Merike Pikkmets
