Lilli Lumera
Lääneranna Vallavalitsus
Avalike suhete spetsialist ja Lääneranna Teataja toimetaja
Lääneranna vallas on käimas olulised muutused, mille eesmärk on parandada haridusvõrku ja valla majanduslikku olukorda. Vallavanem Ingvar Saare ja vallavolikogu esimees Armand Reinmaa jagavad oma nägemust reformidest ja väljakutsetest. Nad arutavad haridusasutuste ümberkorraldusi, haldusreformi mõju ja tulevikuplaane, sealhulgas infrastruktuuri arendust ja kogukonna teenuste parendamist. Vallajuhid rõhutavad koostöö olulisust ja ootavad positiivseid muutusi lähiaastatel.
Ingvar Saare, olete Lääneranna valda juhtinud pisut kauem kui ühe aasta. Olete öelnud, et mullu oli raju aasta. Kas uude ametisse astudes oskasite aimata, mis Teid ees ootab?
Mõnevõrra oli teada, et teenuste võrku on Lääneranna vallas vaja korrastada ja paratamatult tuleb ette valmistada ka valusaid otsuseid. Suurt üllatust ei olnud, sest taolised otsused toovad alati kaasa omajagu vastuseisu ja negatiivset meediakajastust.
Kas usute, et 2024. aastal haridusvõrgu korrastamise teema laheneb?
Ma arvan, et haridusvõrgu korrastamise teema üle Eesti tervikuna ei vaibu, vaid see alles kogub hoogu. Mulle tundub, et nüüd see laev võib-olla hakkab veidi pöörduma ja räägitakse päriselt ka sellest, millised on haridusvaldkonna probleemid.
Probleemiks ei ole see, et Läänerannas pandi 2023. aastal Lõpe või Metsküla kool kinni. Haridusvaldkonna probleemistik on oluliselt laiem. Isegi kui realiseerub regionaalministri plaan omavalitsuste vahel tulusid ümber jagada, siis sisuliste süsteemsete muudatusteta ei ole omavalitsustel tulude tõstmisest suurt abi, kuna lisarahastus kulub asutuste ülalpidamiskuludele. Haridusasutused peavad asuma üksteisest ja teenuse tarbijatest mõistlikul kaugusel ning iga seitsme kilomeetri järel kooli pidamine ei ole riigile ega kohalikule omavalitsusele jõukohane. Ka muudatuste järel jäävad alles väikesed koolid. Lihulagi on väike kool, rääkimata Kõmsist, Virtsust, Koongast või Varblast.
Omavalitsustel on kindel funktsioon, mille täitmisel lähtutakse seaduses sätestatust. Oluline on, et õppekohad oleksid tagatud; et õpetajad vastaksid kvalifikatsiooninõuetele ja palgad oleksid motiveerivad ning makstud. Lääneranna valda võib nimetada haridusreformi pioneeriks, sest võrgustiku korrastamine on tehtud tervikvaates. Oleme paremas seisus kui mõned aastad tagasi, kuna oleme reformid läbi viinud, tulud ümber suunanud ja kulusid vähendanud. Majanduslik seis ning ka kogukondade vaheline suhe saab siit edasi vaid paremaks minna. Nagu olen varemgi öelnud: tuleb anda aega ja võtta aega. Tehtud otsustega tuleb kohaneda ja usutavasti toimub siis ka tervenemine.
Olite eelnevalt Kihnu vallavanem. Mis on siin teisiti kui Kihnus? Mis teeb töö Lääneranna vallas võrreldes Kihnuga lihtsamaks, mis keerulisemaks?
Ühelt poolt on siin lihtsam, teiselt poolt on väljakutseid rohkem. Kihnu vald on väiksem ja omavalitsuses oli mul kanda teistsugune roll. Poliitilise vastutuse osakaal oli mul praegusega võrreldes suurem. Olin kohalik poliitik, kohaliku valimisliidu esinumber, volikogu liige ning vallavanem.
Kihnus alustasin juhtimist 2009. aastal. Tegime samuti mitmeid laiemat kajastust saanud reforme. Vaatasime üle, kuidas me teenuseid osutame: millise struktuuriga või organisatsiooni kaudu me neid teenuseid osutame. Ühemeheasutustega kaugele ei purjeta. Samas oli oluline, et teenused jääksid alles. Kihnus tegelesime kohati omavalitsuse jaoks ebatüüpiliste funktsioonide täitmisega. Investeerisime näiteks suure osa projektirahastust sadamataristusse, mis mandril pigem ei ole prioriteediks, kuid Kihnus üks olulisemaid teemasid taasiseseisvumisest alates. Omavalitsused ongi väga eriilmelised.
Läänerannas on teemade ring mahukam, sealhulgas on võrgustikud laiemad. Kihnus on üks kool, kuid siin oli seitse kooli. Läänerannas on volikogu silma paistnud konstruktiivse töömoraaliga. Arutelude käigus jõutakse otsusteni ja edukalt ka tegudeni. Samas, kuue aasta taguse haldusreformi eesmärk olemasoleva olukorra muutmiseks jäi venima, sest ühinemisleping tsementeeris tol ajal kehtinud teenusvõrgu. Muudatuste vajadusest ei saa mööda vaadata.
Kui Läänerannas alustasin, siis ilmestas olukorda ootamatult nukker eelarveseis. Muudatused olid vältimatult vajalikud nii rahalises kui ka sisulises mõttes. Kui teenustel on tarbijaid vähe, siis on ümberkorraldused vajalikud. Oleme suutnud valla kurssi selles osas muuta, kuid see on kindlasti tänu poliitilistele valikutele ja otsustele. Kitsastes oludes toimetulek on olnud väljakutse, aga see on innustanud ka uuendusi läbi viima ja eelarveridu kriitiliselt üle vaatama.
Armand Reinmaa, olete Lääneranna vallas elanud 15 aastat ja viimased kaks aastat olnud vallavolikogu esimees. Millised on olnud selle aja jooksul suuremad vallasisesed muudatused?
Lääneranna vald on muutuste teel. Pean suurimaks muutuseks seda, et valla eelarve on jõudnud positiivse poole peale. See tähendab, et vallal on täna võimekus oma ülesandeid paremini täita, sh teostada arendusprojekte ja arendada valla jaoks olulisi objekte.
Oluline ja mastaapne muutus on toimunud arusaadavalt haridusvõrgu korrastamisega. Sellel on hea mõju meie valla laste hariduse kvaliteedile ja kaasaegse õpikeskkonna loomisele. Gümnaasiumihariduse andmise jätkamine Lääneranna vallas on tulevikus riigi kätes, aga üldiselt oleme saavutanud tulemuse, millega saab rahul olla. Haridusvõrk sellisel kujul, või lähiaastatel väikeste mööndustega, on võimekas ja jätkusuutlik kindlasti järgnevad 15 aastat.
Ingvar Saare, millised on valla juhtimisreformid?
Positiivne on see, et volikogu on võtnud suuna eesmärgistatud muutuste poole. Kui muidu räägitakse palju õpetajate palgatasemest, siis siia tööle tulles üllatas mind ametnike palgatase. Ma ei kujutanud ette, kuidas sellise palgaga üldse ära saab elada. Tegelikult on see valikute küsimus, mille jaoks ja kuhu sa kulutad. Raha kuskilt juurde ei ole tulnud, aga palgavahendid tuleb leida.
Sellest tulenevalt oleme muutnud vallavalitsuse struktuuri. Muutused on toimunud ametnike ja teenistujate ning allasutuste töötajate arvus. Näiteks heakorra ja keskkonna valdkonna koormust oleme vähendanud ja suunanud selle haridusvaldkonda. Oleme koondanud ühe raamatupidaja.
Tänaseks oleme jõudnud muudatustega kultuuri- ja noorteasutuste ümberkorraldamise lävele. Selles osas ootab suurem töö ees 2024. aasta esimeses pooles. Eeldame, et pärast seda reformi kultuuriasutuste töö killustatus väheneb ja tekib ühtsem valdkondlik ressurss.
Kas tulemusega võib rahul olla? Kindlasti on alati võimalik asju paremini teha, aga tegelikkuses tuleb rahul olla just seda eesmärki silmas pidades, et valla eelarve oli väga nõrgas seisus. Tänaseks, kaks aastat hiljem, on olukord oluliselt parem.
Armand Reinmaa, kas reforme oleks saanud teostada iga vallavanem või ootasid need muudatused Ingvar Saare ametisse astumist?
Haldusreformist on möödunud kuus aastat ja selle aja jooksul on valda juhtinud viis vallavanemat. Iga vallavanem on täitnud oma rolli kenasti. Minu juhitud volikogu ajal, sellel valitsemisperioodil on olnud kaks vallavanemat. Mõlemad on teinud oma tööd suurepäraselt. Ene Täht oma rahulikkuse ja heasoovliku loomuga silus ja sillutas teed oluliste otsuste läbiviimiseks. Ingvar Saare oma diplomaatilise ja asjatundliku lähenemisega on andnud viimaste reformide läbiviimiseks väga suure panuse.
Armand Reinmaa, millisel moel on juhtimist mõjutanud meedia terav tähelepanu ja kohtuprotsessid?
Kohtuprotsessid on paraku kohaliku omavalitsuse tegevuse lahutamatu osa. Demokraatlikus riigis on igal inimesel oma õiguste kaitseks õigus pöörduda kohtu poole. Seda on teatud hulk inimesi vallas ka teinud.
Meedia tegevus volikogu juhtimist ei häiri. Neljandaks võimuks nad end nimetavad ja paraku valivad ka poole. Siiski ootaksin, et meediakajastus oleks objektiivne ja kvaliteetne ning tugineks faktidele. Oluline oleks kajastada põhjendusi, miks vald selliste otsusteni on jõudnud. Samuti ei tohiks meedia võimendada väärlootusi lastevanematele, kui mõni riigivõimu esindaja sekkub volikogu otsustesse. Meediakajastuste tulemusena on kogukonnad vastandunud. Siiski tahaks loota, et Lääneranna valla haridusreformi tulemist saab tulevikus positiivne näide.
Ingvar Saare, kas soovite oma kogemust jagada?
Meediakajastus ja kohtuprotsessid ei ole otseselt minu tööd mõjutanud. Küll aga on haridusvõrguga seonduva andmestikuga tutvumise ja kohtuprotsessi menetluse peale kulunud väga palju aega. See on paratamatult põhjustanud olukorra, et tagaplaanile on jäänud tegelemine teiste valdkondadega, mis on seotud inimeste igapäevaste teemadega.
Mind võib küll süüdistada subjektiivsuses, aga siiski märkan haridusvõrgu korrastamise meediakajastuses üsna ühekülgset käsitlemist. Ilmselt ei olegi objektiivne käsitlus tänapäeval niivõrd oluline, pigem on tähtsam saada klikke. Loodud kuvandi järgi oleks omavalitsuse ülesanne justkui iga paarikümne lapse kohta eraldi kool asutada. Paraku seadusruum ja rahalised võimalused seavad selleks piiri ning tuleb lähtuda mõistlikkusest, mitte „kes valjemini karjub, sel õigus“ põhimõttest. Emotsioonivabamalt on Lääneranna valla haridusreformist kirjutanud Eesti Ekspressi ajakirjanik Matthias Kalev: „Võimupööre, laenud ja demograafiline tuumapomm. Kuidas Lääneranna argine koolireform üleriigilise skandaalina plahvatas“.
Armand Reinmaa, mis on Läänerannas 2024. aasta lõpuks sisuliselt ja füüsiliselt teisiti kui praegu?
Volikogu eesmärk on valda arendada, mitte teha lihtsalt reforme reformide pärast. Selle tõttu võib öelda, et volikogu otsused on väga selgete suuniste ja ülesannetega. Volikogu prioriteet 2024. aastal on see, kus me füüsiliselt näeme ühe suure ja olulise objekti algust ja aasta lõpuks juba teatud osas füüsiliselt müüride olemasolu, st Lihula koolihoone ehitust. See tähendab väga suurt muutust. Sisuline muutus sealjuures on see, et meil on tulevikus üks Lääneranna Kool oma õpikohtadega Varblas, Koongas ja Kõmsil ning esialgu kindlasti ka Virtsus laste olemasolul. Kool peab andma sellise sisendi ja väljundi, et lapsed tahavad siin Lääneranna koolis õppida.
Kultuurivaldkonnas lükati 2023. aasta lõpus käima kultuurimajade ja noortekeskuste ühendasutuse loomine. Selle rakendamine peaks toimuma hiljemalt 1. aprilliks 2024. Selle ümberkorraldusega proovime jõuda selleni, et inimesed, kes teevad tänuväärset tööd kultuuritöötajatena, saavad hästi tasustatud ning majade sisu ja teenuste kvaliteet paraneks.
Volikogu jätkab ka vallavara müügiga. Järgmise aasta plaanis on võõrandada vallale mittevajalikku kinnisvara, mh endine Tuudi koolimaja, ning suurematest objektidest soovime volikogus otsusteni jõuda nii Vatla kui ka Koonga mõisakompleksi müügiga.
Lihula mõis ja viinaait on Lääneranna vallale olulised turismiobjektid, mis on mitmest rahastusfondist toetust saanud. Nende ametlik avamine peaks toimuma hiljemalt 2024. aasta suvel. Ära ei saa unustada ka loodusturismi, mida vald soovib võimaluste piires toetada.
Ettevõtluse kohapealt saab ära märkida Grossi Toidupoe avamise 2024. aasta lõpus või 2025. aasta alguses. Rõõmu teeb väärikate eest hoolitsemine koostöös Lihula Südamekoduga. Hoone uue osa avamine jäi aastasse 2023. Tänavu kevadel on oodata vanema hooneosa renoveerimise lõpetamist. Selles hoones on hea sisu ja kvaliteetne teenus juba olemas.
Uued töökohad on vallale olulised. Loodame ettevõtete kasvu ja arengut ning vald püüab igati ettevõtjatele toeks olla. Lääneranna valda võib selles osas pidada heaks ja kiiresti toimivaks koostööpartneriks. Toetame ettevõtjaid projektide elluviimisel ladusa ja korrektse haldusmenetlusega.
Ingvar Saare, kas on mõeldud ka tavakodaniku igapäevaelu hõlbustamisele?
Nii nagu maakonnas on oluline, et oleks tugev keskus ehk nagu Pärnumaal on keskuseks Pärnu linn, siis samamoodi on oluline, et ka igas vallas oleks tugev keskus, mis pakub laia ringi teenuseid. Tean, et siinkandis saab sellise jutu peale kohe pahandada, et kõik koondub Lihulasse, aga õnneks on Lihula juba täna suhteliselt tugeva keskusena olemas, vähemasti valla põhjaosale.
Üldjoontes on plaanis teha sisulisi muudatusi, mis teevad inimeste igapäevaelu hõlpsamaks, näiteks ühistranspordi korraldamise abil. Lapsevanematel on paratamatult hajaasustuses palju sõitmist. Pean oluliseks, et inimesed saaksid ühistranspordiga tööle, kooli ja huviringidesse. Eesmärk on bussiliinid ümber korraldada nii, et õpilased saaksid iseseisvalt ja ohutult valla piires liigelda. Tahaks loota, et Varbla–Lihula ühendus saab paremini korraldatud, sest täna on see pea olematu. Samuti Vatla poolega võiks ühendus parem olla just õhtusel ajal.
Teine asi on korda saada bussiootepaviljonid. Koostöös PÜTKiga on kavas Pärnumaal välja töötada ühtne moodulhoonete disain-kontseptsioon ja neid rajama hakata. Loodan, et korda saavad ka mõned kergliiklusteed. Samuti plaanime korrastada mõned laste mänguväljakud, mis jäävad kogukonna kasutusse, sealhulgas Koonga lasteaia mänguväljak.
Kui eelmisel aastal vähendasime raamatukogude arvu, siis tegelikult tahaks käesoleval aastal tulla tagasi selle juurde, kuidas raamatute laenutusteenuse kättesaadavust piirkondades tõsta. Hea raamatukoguteenuse toimimise näide on Varbla ja Paadrema piirkonnas, kus raamatukogutöötaja käib lugejatega kord nädalas kohtumas ja viib kätte ette tellitud raamatud. Uurime, kas sellise teenuse järele oleks laiemalt vajadust või mitte.
Arutasime eelmisel aastal raamatukogude töötajatega, kuidas teenust parandada ja nende ettepanek oli, et paigaldada just Lihulasse raamatukapp. Nii olemegi teinud projektitaotluse, et Lihulasse paigaldataks projektirahastuse toel kaasaegne raamatute laenutuskapp.
2024. aasta eesmärk on idanema panna ettevõtlus- ja turismiseeme ning usun, et esimesed positiivsed viljad aasta lõpuks on ka näha. Tuleb tunnistada, et ettevõtjatega väga palju kohtumisi eelmisel aastal ei olnud ning seda osa soovin parandada. Ma loodan, et tegevus Lihula mõisas elavneb ja meelitab kohale seminarituriste ja ajaloohuvilisi külastajaid. Kui meil on mõned tõmbenumbrid olemas, siis neile toetudes saavad ettevõtjad ehitada oma äritegevuse. Potentsiaali piirkonnas on.
Foto meretuulepargist on illustratiivne. Allikas: Adobe pildipank
Armand Reinmaa, millised on veelgi kaugema tulevikuplaanid Lääneranna vallas?
Kaugema tuleviku plaanid on seotud tuule- ja päikeseparkidega. Neid alasid arendatakse koos ettevõtjatega. Õigemini on need ju tegelikult meil täna juba töös. Näeme seda, et oleme hõreda rahvastikuga piirkond, olud tuule- ja päikeseparkide rajamiseks on soodsad ning saame täita riiklikul tasandil määratud suuremaid eesmärke. Tuuleparkide rajamiseks on alustatud vallas eriplaneering ja täna on läbitud esimene etapp, millega on kindlaks määratud kolm tuulepargi ala. Näeme, et see on ka tulevikus vallale üks eluline ja täiendav sissetulekuallikas.
Sooja- ja veemajandus on valla vaates eraettevõtluse haru ja katlamaja opereerimine soovitakse tulevikus anda erakätesse.
Maavarade kaevandamisega seoses tuleb tõdeda, et meie piirkonnale on tajuda survet seoses Rail Balticu rajamisega. Nii uuringu- kui kaevandamislubade osas see kindlasti jätkub. Neid konkreetseid lubasid tuleb eraldiseisvalt menetleda. Varasemast ajast on näiteid, kus teatud piirkonna elanikud on uute kaevanduspiirkondade rajamisele vastu. Neid asju tuleb arutleda nii kohalikul kui riigi tasandil.
Päise pilt: Lääneranna vallavanem Ingvar Saare ja vallavolikogu esimees Armand Reinmaa / Foto: Lilli Lumera
