Jüri-Ott Salm
Eestimaa Looduse Fondi märgalade programmi juht
Piret Pungas-Kohv
Eestimaa Looduse Fondi keskkonnateadlikkuse ekspert
Mõne aasta pärast on Lavassaare Raudteemuuseumi külastajatel põhjust Lavassaares pikemalt peatuda. Järgmisel aastal alustatakse Lavassaare endise turbakaevanduse aladel taastamistöid. Hiljemalt 2026. aasta novembris valmib matkarada piki taastamisala üht serva, marjakorjajate alad laienevad ja loodushuvilistele avaneb võimalusi kohtuda erinevate soolindude, kahepaiksete ja teistega.
Rahvusvahelises WaterLANDSi projektis osalevad Eesti ja veel 13 Euroopa riigi eksperdid. Projekti toel plaanitakse mitmel pool Euroopas taastada kokku 10 500 hektarit kahjustatud märgalasid. Pärnumaal toimuvad tööd 3500 hektaril, sh Lavassaare endistel turbakaevanduse aladel, kus tasapisi on taastekkinud soo ja hiljem kaevandatud alad on kuivaks jäänud. Inimese abita taimestuvad need alad uuesti väga halvasti.
Turbakaevandamine on jätnud suure keskkonnajälje
Suuremal osal endistel Pärnusse ja Lääneranna valda jäävatel turbakaevanduse aladel turvast enam kaevandada ei saa. Turbaväljakud on end ammendanud või on tegu teede ja aunaaluste aladega, kus turba omadused ei ole enam kasutamiseks piisavalt head ja kaevandamise plaanist on seal loobutud. Ühtlasi on turbakaevandamine väga suure keskkonnamõjuga tegevus, mille keskkonnakahju hakatakse ühiskonnas alles nüüd laialdasemalt mõistma, ja tegevused kaevandamise mõjude leevendamiseks hakkavad vaikselt hoogu üles võtma.
Lavassaare on enam kui sajandivanuse turbakaevandamise ajalooga asula. Praeguseks ümbritsevad Lavassaaret erinevad turbaalad ja ka säilinud sood, millest suurt osa on siiski kuivendustööd ja turba kaevandamine kahjustanud. Asula ümbruses on alasid, kus kaevandamine on lõppenud alles hiljuti, ent ka alasid, kus kaevandamine lõpetati enam kui 30 aastat tagasi. Mõnedele endistele turbakaevanduse aladele on tasapisi taas soo tekkinud. Paljudel Lavassaare ümbruse endistel sooaladel ei leidu tavapäraseid sooliike ning seetõttu ei toimi need alad vee ega süsiniku talletajatena. Kui Lavassaare ümbruse soode olukord paraneb, hakkavad need alad pakkuma sobivaid elupaiku soolindudele, konnadele ja kiilidele. Samuti paraneb kohalike elanike puhkamise ja jõhvikate korjamise võimalus.
Rajatakse paisud ja matkarajad
Lavassaares on kolm taastamisala ning iga piirkonna puhul on tööd veidi erinevad. Kõige olulisema osa tööst moodustab eri tüüpi paisude rajamine, et veetase saaks taastataval turbaalal taastuda või stabiliseeruda. Näiteks tehakse lävendid veetaseme reguleerimiseks ja pinnaspaisud kraavide täielikuks sulgemiseks. Lavassaare järve väljavoolule plaanitakse ülevoolupaisude rajamist nii, et säilib kalade liikumisvõimalus mööda Naba oja Audru jõe ja Lavassaare järve vahel.
Taimestumata jääksoodesse plaanitakse istutada erinevaid puid või kujundada niidukooslusi – täpsemad võimalused selgitatakse välja projekteerimise käigus. Selleks, et masinatega saaks alal liikuda, on mõnel pool vaja teha ka väiksemaid raietöid. Kuna alal on tulundusmetsaga piirkondi, jäetakse osa kraave toimima või rajatakse neile põhjapaisud, et uurida veetaseme tõstmise mõju metsade kasvule. Lisaks püütakse kohalike elanike soovil parandada Lavassaare ümbruses jalgsi liikumise võimalusi ja nii on kavas korrastada üks pinnastee Lavassaare asulast lõunas.
Taastamistegevuste mõjupiirkonda jäävad rajad sobivad läbimiseks eelkõige jalgsi. Lavassaare asulast lõuna poole jäävat rada peaks tulevikus kindlasti olema võimalik läbida ka lapsevankri ja jalgrattaga, ratastooliga liikumiseks ei suudaks me tõenäoliselt kõiki tingimusi täita. Tuleb siiski märkida, et ei ole selge, kas talvisel ajal on võimalik rada hooldada nii, et see oleks ka sel perioodil kasutatav.
Luuakse sobivad tingimused taimekasvule, lindudele ja metsloomadele
Eesmärk on luua sobivad tingimused Lavassaare ümbruse (jääk)soode tervenemiseks. Loome sobivad tingimused selleks, et alale saaksid tagasi kolida mitmed soole omased taimed, linnud ja loomad. Lavassaare asulast pisut kaugemal, Tootsi Turba hallatavate jääksoode korrastamisel tekivad suured madalad veekogud, mis soodustavad nii soo- kui ka lindude (nt niidurüdide, sookurgede jt) pesitsemist, pakkudes suuremal määral madalaveelisi toitumiskohti nii täiskasvanud lindudele kui ka nende tibudele.
Veetaseme tõusu taastamine tekitab alatel avatud madalaveelisi sigimispaiku raba- ja rohukonnale ning kiilidele, mis tõstab ala looduskaitselist väärtust. Sobivad doonorpopulatsioonid on olemas Lavassaare taastamisala vahele jäävatel looduslikuma ilmega lodualadel.
Asula lähedal olevatel vanadel kaevandusaladel veetase stabiliseeritakse, st põuaga ei lange veetase seal enam nii madalale kui vanasti, samas ei lase ülevoolupaisud veel liiga kõrgele tõusta. Kui rääkida õhukvaliteedist, siis muutub siin kaks tingimust: 1) ala taas taimestumisel või veekogude tekkimisel väheneb turba tuuleerosioon; 2) vähenevad tuleoht ja tulekahjudest tingitud muutused.
Loodetavasti saab mõne aja pärast aladel veel rohkem jõhvikaid korjata. Tagasi kolivad ka teised liigid, keda võiks tõesti olla tore vaadelda. Kui alad on juba taastuda jõudnud (see võib võtta mõned aastad), hakkab taastuma ka esteetiline pilt: paisud taimestuvad, taimestumata aladel hakkab senine turbapind rohelusse mattuma või kujunevad madalaveelised veekogud, suletud kraavid hakkavad täis kasvama. Jääksoodes tekkivad madalad veekogud on väga head linnualad, mis pakuks huvi ka väljastpoolt tulevatele linnuhuvilistele.
Rahvusvaheline koostööprojekt
Projekti algatasid erinevad ülikoolid ja ekspertorganisatsioonid üle Euroopa, et aidata kaasa looduse taastumisele. Projekti meeskonda kuulub 13 riigist 32 partnerid. Projekti juhtpartner on Dublini ülikooli kolledž ning Eestis tegelevad tööde planeerimise ja elluviimisega Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikool, RMK ja Tootsi Turvas. Looduse taastamist toetavad ka mitmed Eesti ja Euroopa Liidu strateegiad ja määrused, samuti kohaliku tasandi suunised, näiteks „Pärnu maakonna kliimakava 2030” ja „Pärnu linna kliimakava 2030”.
Projekti kogueelarve on 23 miljonit eurot, millest Eesti partneritele on kokku kasutada antud 5,2 miljonit. WATERLANDSi projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni Horizon 2020 roheleppe programmist.
Eestis taastatakse antud projektis vaid Pärnumaa alasid kokku 3500 hektaril. Lisaks Lavassaare aladele on plaanis taas elule turgutada Kikepera märgi metsi ja Kõrsa sood, mis mõlemad on kuivenduse tagajärjel kahjustunud.
Loodushuvilise meelespea
Lavassaare matkarada kavandatakse vaid jalgsi liikumiseks ning kindlasti ei sobi rajal ega ka mujal sealsetel turbaaladel liikuda ATVdega. Liikumispiirangutega looduskaitsealadega saab tutvuda maaameti looduskaitse kaardirakenduses https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse.
Loodushuvilistel tasub ühtlasi meeles pidada, et soolinnustiku pesitsusperioodil aprillist augustini võiks matkamise indu ohjeldada.
Päise pilt: Lavassaare turbaväljade kuivenduskraav / Foto: M.Kohv
