Lilli Lumera
Lääneranna Vallavalitsus
Avalike suhete spetsialist ja Lääneranna Teataja toimetaja
Külastasime 19. oktoobri hommikul koos vallavanem Ingvar Saare ja teiste vallavalitsuse töötajatega Lihula mõisa. Lihula muuseumi juhataja Marika Valk tutvustas meile renoveeritud ruume, ajalugu peegeldavaid eksponaate ja rääkis mõisaga seonduvatest tulevikuplaanidest. Palusime Marikal oma tegemisi ka lehelugejatega jagada. Olgu öeldud, et enne vestlust otsustasime sinatamise kasuks.
Sul on pikaajaline muuseumis töötamise kogemus, räägi pisut enda taustast. Mida õppisid ja kus töötasid?
Olen lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli Majandusteaduskonna ja Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna. Oman kahte magistrikraadi. Muuseumitööd alustasin 1979.aastal Vabaõhumuuseumis teadurina, edasi Tarbekunstimuuseumi juhataja ja Eesti Kunstimuuseumi peadirektorina aastatel 1991–2008. See on olnud kindlasti minu tööelu kõige pingelisem periood. Tuli renoveerida Kadrioru lossikompleks ja ehitada uus Kumu kunstimuuseum. Need olid taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaastad ja probleeme jagus igas valdkonnas. Aga sain ka erakordse kogemuste pagasi. Vahepeal olen olnud ka UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni peasekretär. Nüüd siis Lääneranna Muuseumid juhataja alates 2018. aastast.
Mis Sind Lääneranna valda tõi?
Minu vanemad ostsid 1977. aastal Kloostri külla Tamme talu. Tamme talu on minu, minu laste ja lastelaste – neid on muuseas 11 – suvekodu olnud 41 aastat. See on erakordselt kaunis koht oma lummavate luhtade ja linnuparvede kõrvulukustava käraga kevadel ja sügisel.
Millist potentsiaali näete 13. sajandil piiskopi- ja ordumõisana rajatud, aga praeguses Lihula mõisahoones?
Potentsiaal ei peitu ainult Lihula mõisahoones. Lihula mõisamägi on erakordne koht oma kauge ja põneva ajalooga. Rikkalik, tänaseni säilinud ajaloopärand võimaldab siia luua ajatelje, mis algab Eesti muinasajast, kulgeb läbi eestlaste vabadusvõitluse kuni tänapäevani välja.
Mida oled jõudnud viie tööaasta jooksul mõisas ära teha? Mis on Sinu silmis olnud kõige olulisem muudatus?
Üksjagu on tehtud ja palju veel tegemata. Erinevatest projektirahadest on remonditud enamik II korruse näituseruume. Huvitavaid tulemusi andsid ruumide sondeerimised restauraatorite poolt. Nii leiti kaks laemaalinguga saali, mis on nüüd täies ulatuses eksponeeritud. Paigaldatud on uus tuletõrjesignalisatsioonisüsteem. Oluline on mõisahoone renoveerimine muuseumi tarbeks, aga peale füüsilise keha vajab muuseum vaimset identiteeti. Mõisast muuseumi kujundamine nõudis uut, kandvat ideed. Mõis ise kui institutsioon andiski tõuke: kui räägime mõisast, räägime baltisakslastest. Nii saime idee rajada baltisaksa kultuuri tutvustav ja mõtestav muuseum.
Baltisaksa kultuuriajaloo muuseum saab olema esimene sellist teavet säilitav, uuriv ja esitlev tervikmuuseum Eestis, aga ka rahvusvahelises plaanis. Muuseum pakub võimalusi baltisaksa kultuuri sügavuti tundma õppida, erinevatel sihtgruppidel haridusprogrammides osaleda, aga kindlasti ka emotsionaalset meelelahutust. Eesmärk oli ja on luua muuseum, mis oskab peale teabe edastamise olla huvitav nii lastele, täiskasvanutele kui asjatundjatele.
Kas tehtu saavutamiseks on oluline hea meeskond või on peamine osata kirjutada häid rahastusprojekte? Kellega koostööd teete?
Mõlemad on olulised. Kuid hea meeskonnaga saab palju ära teha ka vähese rahaga. Rahaga üksi ei tee midagi ära. Minu meeskond, õieti naiskond on väike, aga tubli. Peale minu töötab muuseumis peavarahoidjana Maigi Magnus, kes on omandanud mikrokraadi baltisaksa kultuuri alal, ja sellest aastast teadurina Jana Atso-Soostar.
Meie partnerid on Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kunstimuuseum, Balti Filmi- ja Meediakool, Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis, MTÜ Keskaegne Lihula, Vabamu. Sellise muuseumi puhul on koostöö teiste muuseumidega õnnestumise aluseks.
Miks on mõisahoone renoveerimine ning ajalooliste esemete säilitamine ja eksponeerimine oluline? Milline väärtus on see Lääneranna vallale ja piirkonna inimestele?
Lääneranna vallale, Pärnumaale, aga ka laiemale üldsusele on Lihula linnusemägi unikaalne vaatamisväärsus. Lihula süda ja alguspunkt on linnusemägi, kus toimunud sündmused ja kuhu rajatud ehitised on suunanud väga tugevalt tänapäevase linna kujunemise lugu. Seal asuvad mõisahooned ja linnusevaremed saavad sammhaaval uue sisu ja nii kujuneb välja meeldejääv vaba aja veetmise keskus. Tõmbepunktid suunavad suurel maanteel liikujad Lihulasse. Mõisamäe linnusevaremed, baltisaksa kultuuriloo muuseum, kogukonna käsitöökoda ja restaureerimiskeskus ning loodetavasti viinavabriku renoveerimine siidrikojaks, nostalgiliseks söögikohaks ja majutusasutuseks annavad möödujale piisavalt põhjust Lihulas pikemalt peatuda.
Millist funktsiooni hakkab kandma viinaait?
Viinaaidast saab kogukonna käsitöökoda, restaureerimiskeskus ja muinsuskaitse teabekeskus. Esmane ülesanne on hoone restaureerida, et see säiliks esialgsel kujul. Teine eesmärk on luua hoonele lisaväärtus, mis aitaks kaasa kogu Lihula linna vanema asustuse säilimisele ja taastamisele.
Muuseumil on plaan viinaait restaureerida ja sisse seada restaureerimiskeskus, kus traditsioonilist ehitust tundvad meistrid tegelevad Lihula vanade hoonete restaureerimisnõustamise ja koolitamisega. Samuti teevad meistrid tellimustöid, õpetavad hooldama ja korrastama vanu aknaid, uksi, vihmaveesüsteeme jne. Tööruumid on avatud kõikidele külastajatele.
Käsitöökojas on sepikoda, keraamika töötuba ja puutöökoda. Need töökojad on varustatud kõige moodsama ja parema tehnikaga. Plaanis on kasutada neid võimalusi ka koolide käsitöö- ja tehnoloogiatundide läbiviimiseks. Muinsuskaitse teabekeskuseid on Eestis liiga vähe – hetkel töötavad aktiivselt ainult Säästva Renoveerimise Infokeskused Tallinnas ja Tartus. Seetõttu on eriti tore, et Lihula mõisa viinaait sai sellise olulise lisafunktsiooni ja siinne muinsuskaitse teabekeskus katab kogu Läänemaa.
Kas on käsitöölisi, kes on huvi tundnud viinaaidas töötubade läbiviimise vastu?
Viinaaida restaureerimine kogukonna käsitöökojaks ja muinsuskaitse teabekeskuseks oli pikalt kahtluse all. Eestis said Norralt rahastuse 29 taotlusest 7projekti ja Lihula parima projektina ka ainsana täisrahastuse. See toimus juba 2021.aasta algul. Paraku tulid koroona-aastad ja sellest tingitud ehitushindade kallinemine, mis pikendas kogu protsessi. Käsitöölisi, kes on sellest käsitöökojast huvitatud, leidub. Eriti seppade hulgas on neid, kes tunnevad juba praegu huvi töötingimuste vastu.
Millal mõis ametlikult valmis ja avatud saab?
Etteteatamisega on muuseum külastajatele avatud ka praegu. Lihula Muuseumi avamispidu toimub 2024. aasta suvel. Uuel muuseumil on ka nimi – „Visandeid baltisaksa kultuuriloost“. Otsisime nime kaua, sest kogu baltisaksa kultuurilugu me Lihula mõisa ära ei mahuta, aga selline nimi annab erinevaid võimalusi seda teemat käsitleda. Päris valmis muuseum ei saa ja pooleliolevaid töid jääb, aga see ei sega muuseumi toimimist.
Kas mõisa avamispidu on avalik või kinnine sündmus?
Kindlasti on see avalik ja sündmusi on mitu.
Milliseid teenuseid mõis pakub?
Kõige olulisem on muidugi muuseumi sisulise tegevuse korraldamine. Selleks on kindlasti külastajate teenindamine ja ekskursioonide läbiviimine. Üks olulisi eesmärke on kõik muuseumipedagoogikaga seonduv. Kuna muuseumi teema on baltisaksa kultuurilugu, siis seda tahame jutustada ka lastele. Ja mitte ainult Lääneranna vallas, vaid kutsume külla koole kogu Eestist. Muuseum teeb ka teadustööd ja meil on kogud, mis samuti vajavad korraldamist. Tänapäeva muuseum pakub mitmeid teenuseid. Eelkõige on need rendipinnad ürituste läbiviimiseks: kontserdid, seminarid, konverentsid, sünnipäevad ja pulmad.
Kes on mõisaturismi sihtgrupp? Kuidas inimesed Lihula mõisa ja viinaaida leiavad?
Baltisaksa kultuuriloo muuseumi sihtgrupp on üldistades nii Eesti kui rahvusvaheline kogukond. Turundustegevus on tõsine ja vajalik tegevus ning eks me alusta reklaamidest ja tutvustustest meedias. Olen kindel, et suureneb turistide arv, kes tulevad tutvuma Lihula linnuse, mõisakompleksi hoonete ja muuseumi ning Lihula linna ajaloolise miljööga, tuues piirkonda ka lisaraha.
Foto: Lihula mõis / Lilli Lumera
