Lilli Lumera
Avalike suhete spetsialist ja Lääneranna Teataja toimetaja
Lääneranna vallas on registreeritud üks noortekeskus, mis koosneb viiest eri piirkonnas toimetavast noortetoast: Lihula noortemaja, Lõpe noortekas, Kõmsi noortetuba, Varbla noortetuba ja Koonga noortetuba. Hoolimata vahemaast tehakse omavahel tihedat koostööd. Oktoobri lõpus toimus Varblas halloweenipidu, kuhu tuli üle valla kokku rohkem kui 80 noort. Võtsin ühendust noortekeskuste juhatajate Lilia Urbi, Anneli Lobjaka ja Kristin Kunziga, et uurida, kuidas läheb noortel ja kuidas vallaülene koostöö sujub.
Kuidas läheb Lääneranna noortel?
Anneli: Ma arvan, et päris hästi. Läänerannas on noorsootöö väga hästi korraldatud. Igas piirkonnas on noortetoad ja raamatukogud, kus noored saavad käia.
Lilia: Ma loodan, et nendel läheb hästi. Uue kooliaastaga on kohanetud ja igaüks on endale välja valinud huvitegevused, millega aega sisustada. Sügisel ei hakka ju ainult kool, algavad ka trennid ja uued huviringid. Tundub, et kõik hakkab paika loksuma.
Kirstin: Mul puudub võrdlusmoment, sest olen olnud ametis alates septembrist. Ütleksin siiski, et väga hästi.
Kui suur on noortekeskuste külastatavus?
Anneli: Mina tegelen noortega alates septembrikuust. On olnud päevi, kus kohal käib vaid 2–3, aga tavapäraselt ikkagi 10–12 noort vanuses 7–12. Oleme avatud kahel korral nädalas, teisipäeviti ja neljapäeviti.
Lilia: Kõmsi noortetoas on mõni päev rohkem, mõni päev natuke vähem. Võib öelda, et keskmiselt 10–15 noort päevas.
Kristin: Meil Lihula noortemajas on külastatavus päris kõrge. Vähemalt 20 noort päevas. On olnud ka päevi, kus noortekeskuses on üle 40 noore, kuid see on pigem erand.
Milline on noortekeskuse funktsioon?
Anneli: Vaba aja veetmine ja eakaaslastega suhtlemine väljaspool kooli. Noortega peab tegelema, neid peab suunama. Peamine on, et nad lihtsalt telefonis ei istuks. Vanemad jõuavad töölt hilja koju ja noortekeskus on hea koht, kus vaba aega sisustada. Meie meisterdame ja küpsetame. Üheskoos mängivad noored video- ja lauamänge. Noorte kasutada on ka suur saal, kus saab mängida jalgpalli, võrkpalli ja niisama joosta.
Varbla Noortetuba loodi 2007. aastal. See oli Varbla valla ajal. Sel ajal ei olnud koordineeritud noorsootööd. Selge, et vajadus oli juba varem olemas. Noored avaldasid soovi kusagil eraldi toas olla. Mängida õhtuti palli, piljardit jm. Ruumid renoveerisime projektirahade eest. Kõik tööd tegid noored ise 2017. aastal.
Lilia: Noortetoa eesmärk on aidata noortel leida tegevust väljaspool kooli. Lisaks mõnusale vaba aja veetmisele on võimalus õppida uusi oskuseid mitteformaalselt projektide ja ürituste korraldamise kaudu. Kõmsi Noortetuba avati ametlikult 2019. aastal. Enne seda toimetasime mitteametlikult külaseltsi vabaajaruumides. Kui Virtsu Kool kuulutas välja projektõppe, siis noored käisid välja idee, et ka siin võiks olla noortetuba. Meile oli tol ajal toeks Lihula Noortekeskuse juht Anneli Pikkmets, kes tutvustas fonde, kust noored saavad omaalgatuslikult raha taotleda. Esimeste projektirahade eest soetati PlayStation, televiisor ja järgmise projektiga ka fotokaamera. Nii saigi n-ö lumepall veerema lükatud. Jätkame tegutsemist põhimõttel noortega koos ja noortelt noortele.
Lisaks on külaseltsi kogukonnaruumis jõusaal, kus noored saavad koos täiskasvanud saatjaga trenni teha. Leidub päris palju noori vanuses 20 pluss, kes rõõmuga kasutavad seda võimalust (lisaks täiskasvanutele). Ja muud aktiivse tegevuse võimalused.
Kas Lääneranna noor on aktiivne ja osavõtlik?
Kristin: Lihula noored on kahtlemata tegusad. Nad käivad üritustel ja tahavad kõigest osa saada. Ka niisama veedavad noortekas aega. Kui meil on meisterdamised või muud tegevused, siis on nad ikka terve päeva kohal. Tegime üheskoos suuri ettevalmistusi oktoobri lõpus toimunud halloween’ipeoks.
Lilia: Läänerannas on tegusad noored. Kui septembri alguses Kõmsil küsisin noorte käest, mida nad teha tahaksid, siis tõid nad näiteks disko, mis kevadel oli Virtsus toimunud. Nad soovivad, et noortele korraldataks rohkem diskosid. Aastaid-aastaid tagasi olid Kõmsi rahvamaja noortediskod väga populaarsed. Neid toimus päris tihti. Ma siis innustasin noori, et muidugi, paneme aga mõtted paberile.
Selle tulemusena tegid kaks Kõmsi 6. klassi tüdrukut peo korraldamise kondikava valmis ja Kõmsi noor Kai, kes nüüd käib Lihula Gümnaasiumis, vormistas selle nõuetekohaselt Ideepuhuri konkursi jaoks. Projekt sai rahastuse ja nüüd, juba 8. detsembril toimub Kõmsil tore noortedisko, kuhu kõik noored on oodatud.
Juulis lõppes solidaarsusprojekt, mille raames Tartu Ülikooli tudengid õpetasid noori projekte kirjutama ja üritust planeerima. Kui ma motiveerin noori projekte kirjutama, siis ma püüan neile tekitada sellist head vau-efekti, et kui sa tõesti tahad, siis kõik õnnestub.
Üldiselt enamus projekte valmib vastava piirkonna MTÜ ja noortekeskuse koostööna. Kõmsil on enamasti projekti kehaks Kõmsi Külaselts. Näiteks on väga suur asi välipinksilaud, mis meil nüüd olemas on. Seda tänu kahe isa eestvedamisele. Meie piirkonnas on päris palju toredaid peresid, kes on meie küla või piirkonnaga seotud nädalavahetustel ja koolivaheaegadel. Nad löövad meie ettevõtmistel alati kampa.
Kas noortekeskused teevad omavahel koostööd? Kas vahemaa on väljakutseks?
Lilia: Püüame noortele suunatud sündmusi korraldada nii, et need toimuksid koostööna Lääneranna valla eri piirkondades. Halloween toimus sel korral Varblas ja järgmine pidu toimub teises keskuses. Kui me algselt halloween’i korraldades arvasime, et kui suurt bussi meil ikka vaja on, siis registreerunute lehte vaadates oli 52 bussi soovijat ühest piirkonnast. Väga-väga äge, lõpuks oli kohal üle kaheksakümne noore. Kõik olid vingetes kostüümides. Lihula noored Kirsi ja Tereesa tegid ägeda põgenemistoa. Kristin Kunzi korraldustöö on kiitust väärt. Noorematele noortele, kelle jaoks bussisõit tundus natuke liiga pikk, korraldati noortetubades eraldi halloween’ipeod. Noortele meeldib külastada uusi kohti ja saada uusi tutvusi. Seega vahemaad meie vallas on väljakutse.
Anneli: On väga positiivne, et Lääneranna noortele korraldatakse ühiseid pidusid, nagu nüüd halloween’i puhul. See on hea võimalus üksteist ja naaberpiirkondi tundma õppida. Varbla noorte ülesanne oli meisterdada temaatilisi kaunistusi ja üles seada fototaust. Noored katsid ühiselt suupistelaua. Muusikat mängis DJ Andrus Pirso. Peaesinejaks oli noorte suur lemmik, Audrust pärit muusik, AG. Lihula noored tegid põgenemistoa, mis oli väga menukas. Ühtlasi on meil noorsootöötajatel igal kuul kokkusaamine erinevas piirkonnas, kus jagame oma muresid ja rõõme.
Fotogalerii: Kai Urb ja Eric Reisel
