Lilli Lumera
Lääneranna Teataja toimetaja
Lääneranna valla avalike suhete spetsialist
Lääneranna Vallavalitsuse pressikonverentsil, mis toimus 27. septembril, võeti kokku haridusreformiga seonduv. Vald on seadnud eesmärgi tõsta haridusasutuste personali palkasid ja tagada kaasaegne õppekeskkond kõikidele valla lastele. Nimetatud eesmärkideni jõudmiseks on vald teinud otsuse läbi viia haridusvõrgu korrastamise.
Käesoleva aasta sügisest on kaks valla kooli suletud: Metsküla Algkooli ja Lõpe Kooli tegevus on lõpetatud. Virtsu Kool jätkab põhikooli asemel neljaklassilisena ning 2024. aasta sügisest jätkavad Varbla ja Koonga Kool üheksaklassiliste asemel kuueklassilistena.
Volikogu haridus-, kultuuri- ja noorsootöökomisjoni esimehe Janar Sõbra sõnul on vallal olnud lahendada kolm suuremat haridusasutustega seonduvat probleemi. Esiteks on mitme koolihoone puhul tegu vananenud kinnisvaraga, mida vald ei suuda ülal pidada. Nendes hoonetes vajab enamik ruume lähiaastatel suuremahulisi investeeringuid: renoveerimistöid ja ümberehitusi. Lisaks on vallal probleem koolide jooksvate kulude katmisega – raha sisuliselt köetakse ära. Teiseks on koolides lisaks pedagoogilisele personalile majandus- ja mittepedagoogiline personal, kellest enamik saab täna miinimumilähedast töötasu. Kolmandaks, õpilaste arv väheneb. Lääneranna valla koolides käib täna 450 õpilast, kellest 300 ehk 66% õpib Lihula Gümnaasiumis. Enne koolivõrgu korrastamist oli see näitaja 57%. Seega u 200 õpilast jaotus enne reformi kuue kooli vahel ehk keskmiselt oli kooli kohta 33 õpilast, kuid samal ajal oli enamasti tegu 9-klassiliste põhikoolidega. 33 õpilast 9-klassilises koolis on vähe.
Koolivõrgu korrastamine on kaalukas reform, mille finantsmõju tervikuna on 730 000 eurot. Vallavanem Ingvar Saare sõnul on vallale samaväärselt olulised kõik kogukonnad, kuid tuleb arvestada valla tegelikku võimekust koole ülal pidada.
Haridusvõrgu korrastamisega on kavandatud valla tulubaasi kokkuhoid u 173 000 eurot, mis koosneb eelkõige majandus- ja personalikulude vähenemisest. Saavutatud kokkuhoid ei lähe muude kulude katteks, vaid tagasi haridusvaldkonda kaasaegse õppekeskkonna loomiseks. Koolivõrgu korrastamine võimaldab täiendavalt võimestada õpetajate palgafondi ja töötada välja diferentseerimismudel kõigi Lääneranna valla koolide jaoks. Sisuliselt on vähendatud klassikomplektide arvu ehk igas koolis ei ole enam seitsmendat kuni üheksandat klassi ning see tähendab, et igas koolis ei ole vaja palgata neile klassidele õpetajaid, kuid riigi eraldatav pedagoogilise personali palgatoetus säilib. Põhikooli III aste koondub Lihulasse ning see toob kaasa võimaluse maksta õpetajatele konkurentsivõimelist töötasu valla kõigis koolides. Kokkuvõttes jääb palgafondi võimestamiseks kuni 550 000 eurot.
Imevitsana mõjuvaks lahenduseks senise koolivõrgu ülalpidamiseks ei ole ka Haridus- ja Teadusministeeriumi kavandatav nn väikekoolide toetusmeede. Ingvar Saare selgitab, et toetusmeetme eesmärk on motiveerida kohalikke omavalitsusi korrastama koolivõrku, kaotades maapõhikoole ja muutes need kuni 6-klassilisteks. Riigi eesmärk on soodustada kolmanda kooliastme õppe koondumist omavalitsuse suurematesse keskustesse. Meetme tingimus on, et koolis õpib hiljemalt kolme aasta pärast kuues klassis kokku vähemalt 30 õpilast. Tänaste õpilaste arvude juures, kus Virtsu 1.–4. klassis on 16 õpilast, Varbla 1.–9. klassis 46, Koonga 1.–9. klassis 42 ja Kõmsi 1.–6. klassis 29 õpilast, ei ole väga suurt optimismi, et laste arv kõigis neis koolides küündiks kolme aasta pärast üle 30. Toetuse saamise üks eeldustest on aga sellise tegevuskava esitamine, mis realistlikult näitab, et toetuse abiga on võimalik laste arv viia üle 30.
Metsküla Algkooli osas on vald olnud seisukohal, et see võiks tegevust jätkata erakoolina. Arvestades asjaolu, et õppeaasta käib ning erakooli asutamise protseduur nõuab aega, siis eraalgatusel põhinev üldhariduskool saab alustada järgmisel õppeaastal. Vaheaasta tuleks lahendada teiste koolide või koduõppe baasil. Senist protsessi on pidurdanud kindlasisulise tahteavalduse puudumine, mis veenaks volikogu erakooli loomise soovis. Esimest korda jõudis erakooli loomise soov vallavalitsusele alles 9. augustil 2023. a, kuigi palutud oli vastavat sooviavaldust juba märtsikuust saadik. Nii vahetult enne kooliaasta algust volikogu enam tehtud otsuseid üle vaatama ei asunud. Lisaks on käimas kohtuvaidlus koolivõrgu ümberkorraldamise otsuse asjus ja seegi mõjutab koolidega seotud otsuste tegemist.
Vallavanem Ingvar Saare leiab, et otsuste üle vaidlemisest on olulisem see, et lastel oleks võimalik koolikohustust täita. See on laste õigus ja nende huvides tuleb lahendada Metskülas tekkinud olukord, kus 17 meie last ei ole ühegi kooli õpilaste nimekirja kantud. Vanemate ja valla ühine kohustus on, et laps saaks koolikohustust täita. Nii erakooli loomise kui koolikohustuse täitmise võimaldamise küsimuses toob loodetavasti selgust käimasoleva kompromisslepingu sõlmimise protsess, mis oodatavasti järgmistel nädalatel lahenduse leiab.
Pressikonverentsil viibisid ja haridusteemasid käsitlesid vallavanem Ingvar Saare, volikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tiina Lobja, majanduskomisjoni esimees Hardi Pikkmets, volikogu esimees Armand Reinmaa ning volikogu haridus-, kultuuri- ja noorsootöökomisjoni esimees Janar Sõber. Pressikonverentsi juhtis avalike suhete spetsialist Lilli Lumera.
Pressikonverentsi saab järelkuulata siit:
