Endel Raudkivi
Varbla rahvamaja korraldab kahekordse olümpiavõitja, kohaliku maadluskuulsuse Kristjan Palusalu mälestuskivi juures reedel, 10. märtsil mälestusürituse, et meenutada Berliini olümpialt topeltkulla toonud Saulepis sündinud meest.
Reedel, 10. märtsil möödub 115 aastat Kristjan Palusalu sünnist
Kahekordne olümpiavõitja Kristjan Palusalu sündis 10. märtsil 1908 Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus, mis praeguste piiride järgi kuulub Lääneranna valla alla.
Nende peres oli kokku kaheksa last: viis poissi ja kolm tüdrukut. Kristjan sai alghariduse Vaiste ja Kastna Algkoolis.
Raske maatöö arendas teda tugevaks meheks. Räägitakse, et 16-aastaselt polevat tal kodukülas vägikaikaveos enam vastast olnud.
1929. aastal läks ta sõjaväe ajateenistusse ja alustas ühtlasi regulaarseid maadlustreeninguid
Suuremate võitudeni läks veel aega, sest sel ajal oli Eestis palju tugevaid maadlejaid, keda tuli enne võita. 1932. aastal tuli ta esmakordselt Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus.
1936. aastaks saavutas elu tippvormi ja võitis Berliini olümpiamängudel kuldmedali nii vabamaadluse kui Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus. See on saavutus. mida pole suutnud korrata ukski teine raskekaallane.
Kui vaadelda võistluste käiku, siis esimesena võitis ta kuldmedali vabamaadluses, mis tuli võrdlemisi kergelt. Kreeka-Rooma maadluses tuli lõppvõistlusele pääsemiseks alistada mitu tugevat vastast. Finaalis olid vastamisi sakslaste lemmik, neljakordne Euroopa meister Kurt Hornfischer ja eestlane Kristjan Palusalu, kes võitiski kuldmedali.
Suurt heitlust jälgis teiste pealtvaatajate hulgas ka Saksa riigipea Adolf Hitler, kes aga olevat pärast sakslase kaotust kiiresti saalist lahkunud. Olümpiavõidu eest kinkis Eesti riik Palusalule Järvamaal Pillapalus talukoha, aga see ei jäänud talle kauaks, sest pea tuli Eestisse vene võim ja kõik talud võeti ära. .
Kahjuks jäi Kristjan Palusalu sportlaskarjäär lühikeseks
1938. aastal vigastas ta treeningul õlga ja seda ei õnnestunudki päris terveks ravida. Peagi algas II maailmasõda, mis ei jätnud ka teda puutumata. 1941. aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse ja saadeti Soome rindele.
Ta põgenes rindelt ja jõudis Soome poolele ning sealt edasi Tallinna, kus sel ajal oli Saksa valitsus. Pärast sõda muidugi ei andestatud talle põgenemist Punaarmeest ja seepärast jäi ta põlu alla paljudeks aastateks.
Kaks aastat tuli veeta vanglas ja hiljem ei lubatud tal töötada maadlustreenerina.
Elu lõpupoole teenis ta omale elatist ehitustöölisena.
1958. aastast, mil ta sai 50-aastaseks tuletati meelde tema teeneid Eesti riigi ees ja suhtumine temasse hakkas muutuma
Kihnu-Ruhnu mängud, esiplaanil Kristjan Palusalu / Foto: Eesti Rahva Muuseum (Fk 2644:14122:084976)
Teda kutsuti aukülalisena avalikele üritustele ja maadlusvõistlustele. Tänaseni korraldatakse temanimelisi rahvusvahelisi maadlusvõistlusi. Üks Eesti merelaevanduse laevu ristiti nimega “Kristjan Palusalu”. Ajakiri Spordiilm valis Palusalu Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks Paul Kerese ja Jaan Taltsi ees ning juba 1952. aastal anti Jaapanis välja postmark, millel on kujutatud Palusalu – Hornfischeri matš Berliini olümpial.
Varbla rahvamaja juurde on püstitatud mälestuskivi
Sellel on kiri: Siin, Varbla mail sündis ja elas noorusaastatel kahekordne olümpiavõitja Kristjan Palusalu 1908-1987.
Selle loo kirjutanu õppis Varbla koolis ühel ajal Kristjani vendade lastega.
Mäletan, et nad paistsid teiste hulgas silma pika kasvu ja tugeva kehaehitusega. Ju need omadused olid neile looduse poolt antud nagu Kristjanilegi.
Ka tänapäeval on Palusalude suguvõsast tuntud inimesi nagu maailmaklassi sõudja Tõnu Endrekson ja laulja Maret Palusalu.
Loe lisaks:
