Eesti tänab ja tunnustab iseseisvuspäeva eel riiklike teenetemärkidega 167 inimest, kelle hulgas pälvib ühena seitsmest pärnumaalasest teenetemägi ka tantsuõpetaja ja pedagoog Elma Killing.
„Iseseisvuspäeva eel tänab Eesti Vabariik oma teenetemärkidega inimesi, kelle töö ja tegevus on aidanud muuta Eestit paremaks, kaitstumaks, sõbralikumaks ja hoolivamaks,“ kirjutas president Alar Karis riigi teenetemärkide andmise otsuse eessõnas. President Alar Karis annab teenetemärgid üle 21. veebruaril 2023.
Elma Killing – rahvatantsu edendaja Pärnumaal
Kristel Rohumägi
Lõpe klubi juhataja
Elma on meie maakonna tõeline kultuuripärl, tema juhendamisel on viie omavalitsuse eakad tantsu löönud juba peaaegu 25 aastat ja paljudel üritusel on ta organiseerijate hulgas. Imetleme tema suutlikust ning sooviksime teda tehtud töö eest tänada, et innustada sellega tema edasist tööd meie kultuuripõllul.
Elma Killing Lõpe klubis / Foto: Kristel Rohumägi
Elma Killing (83 a.) on alates 1959. aastast õpetaja. Õpetajaameti kõrval on Elmal jagunud ka oskusi ja aega erinevate rahvatantsurühmade juhendamiseks ning segakooridele ja ansamblitele õpetamiseks. Alates 1999. aastast võttis ta endale juhendada pensionäride rahvatantsurühmi, kellest hetkel juhendab seitset – Koonga “Kabujalakesed“, Lõpe „Lustilised“, Paadrema “Härmalõng“, Vana-Pärnu “Vesiroosid“ ja eakate segarühm „Elmakad“, Lihula „Eideratas“ ning oma koduküla Aruvälja „Neiud“, kes on Elmaga tantsinud juba koguni 25 aastat. Rahvatantsu kõrvale õppis ta Kaie Segeri juures line-tantsu ning annab ka seda teadmist edasi oma tantsumemmedele ja Aruvälja naistele.
Tänu suurele tantsulustile võib Elmat ja tema tantsumemmesid kohata paljudel maakonnaüritustel: näiteks Mihkli laadal, Varbla laadal, Pärnu Hansapäevadel, Augustiunetusel ja muidugi ei puudu nad ka Pärnu Gildi päevadelt. Traditsiooniliselt osalevad Elma tantsurühmad Vändras omaloominguliste ja seltskonnatantsude päeval, kuhu Elma loob ka vastavalt tantsupäeva statuudile uue tantsu. Tema tantsurühmad esinevad nii koos kui eraldi ning see aitab jõudsalt kaasa valdadeüleste kontaktide loomisele. Esinema minnes on sageli nii, et tee pealt korjatakse kokku nii Varbla, Paadrema, Lõpe, Koonga kui ka Aruvälja „tüdrukud“.
Eakate rahvatantsurühm Eideratas liikmed koos Lihula kultuurimaja direktoriga õnnitlevad Elma Killingut kõrge tunnustuse puhul / Foto: Lihula kultuurimaja
Korraldatakse ka palju rühmadesiseseid ja ühiseid üritusi, kus ei puudu ka esinemised; neid üritusi korraldavad eakad tantsijad ise. Esinemiskavad on mitmekülgsed – leidub nii tantsunumbreid, laule kui ka näitemänge või estraadi. Nii on kõigi kaasatus veelgi suurem ja mitmekülgsem ning haaratud eakate füüsiline- kui ka vaimne aktiivsus. Eakate muusikute kollektiivist „Karmoškasemud“ on saanud tänu tihedale koostööle sage saateansambel esinemistel.
Erinevate ürituste raames käivad rahvatantsijad esinemas näiteks Koonga kooli tantsulastele ning vastupidi. Seega loob Elma tegevus silla erinevate põlvkondade vahel, paljude tantsumemmede lapsed ja lapselapsedki tantsivad.
Ehk just tänu sellele, et on olemas selliseid entusiaste nagu Elma, areneb ja kinnistub tantsukultuur veelgi.
Teame, et tema igipõline jõud ning soov tantsida on toonud paljude eakamate inimeste ellu veelgi rõõmsaid mälestusi ning vähendanud tuntavalt arstivisiite. Kokku on Elma juhendamisel täna tantsimas pea 70 eakat.
Elma ise ütleb, et tema kõige suurem kordaminek elus on see, et ta on suutnud oma lastele anda hea hariduse ja suunanud neid kultuuriga tegelema. Tema kolmest lapsest vanim sai temalt tugeva tantsupisiku, keskmine on muusik ning pesamuna haridusametnik.
Meie Elma on võrratu inimene, kes ka karud tantsima paneb! Palju aastaid õpetas ka meie valla lastelegi.
Ja õpetanud on ta nii line-tantsu, kui ka rahvatantsu! Organiseerib igal suvel meie naistele Eesti ringreise. Teda jagub igale poole! Tuleb linnast vanapärnakate juurest, tantsib Lõpe Lustilistega jälle bussi peale, sihiks Paadrema naisrühm. Siis järgmine päev läheb Koonga Kabujalakesi juhendama. Nüüd käib veel Lihula memmedele tantse õpetamas! Ta viib meid esinema Pärnusse, Vändrasse, … Ringreisid üle Eesti, et eakad näeksid uusi paiku, muuseume, ettevõtmisi.
Elma on Õpetaja suure tähega! Meil on väga vedanud, et on selline oma ala proff meile juhendajaks ja väga suureks positiivseks eeskujuks meile kõigile!
Eelkõige Elma suhtumine ellu on sütitav: „Ah, mis siin ikka viriseda, lähme tantsima!“ Ja me tantsimegi! Elma takti saatel.
Killingut tunnustati 2022. aastal ka Lääneranna valla tänukirjaga
Lääneranna valla tänukiri on tänuavaldus isikutele kellel on märkimisväärseid tulemusi oma töös või valla elu edendamisel. Elma Killingule avaldati tänu ning tunnustati Lääneranna valla eakate seltskonnatantsu ringi juhendamise eest.
„Riigi teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende pühendumuse, igapäevase visaduse, ka vapruse eest. Neid kõiki – erinevate elualade esindajaid – ühendab sihikindlus kutsetöös või kogukondlikus tegevuses ning nende summa annab Eestile jõu ja sitkuse, teadmised ja ettevõtlikkuse, hoolimise ja tähelepanelikkuse,“ rõhutas riigipea.
Valgetähe teenetemärk
Valgetähe teenetemärgi asutas Konstantin Päts 7. oktoobril 1936 Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või kohaliku omavalitsuse teenistuses olevatele isikutele, samuti majanduse, hariduse, teaduse, kultuuri või spordi alal osutatud või muude üldkasulike teenete ning saavutuste tunnustamiseks. Valgetähe teenetemärgil on seitse klassi.
Valgetähe V klassi teenetemärk on väliselt samasugune nagu IV klassi teenetemärk, kuid lindil puudub rullmärk. Rosettmärk on teenetemärgi lindi 3 mm laiune riba.
Päise pilt: Elma Killing Lõpe klubis / Foto: Kristel Rohumägi
