Rahandusministeerium
Valitsus algatas Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu, millega pannakse paika pikaajalisem plaan maakondades leiduvate maavarade säästlikuks ja vajaduspõhiseks kasutuselevõtuks.
Riigihalduse ministri Riina Solmani sõnul on mõlemas piirkonnas pooleli maakonnaplaneering, mille üheks ülesandeks ka maardlatele ja kaevandamisaladele kasutustingimuste seadmine. „Algatatud maavarade teemaplaneering määratleb ära nii olemasolevad kui tulevikus olulised karjäärid ning lahendus töötatakse välja koostöös kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja inimestega, et ennetada konflikte maardlate, asustuse, põllumajandusmaade, rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike omavahelisel kattumisel,“ rääkis ta.
„Me kõik teame, kui oluline on keskkond. Oleme tänaste teadmist varal rahvana palju keskkonnateadlikumaks ning loodust hoidvamaks kasvanud. Samas tuleb meil endile kindlustada sotsiaalmajanduslikust aspektist vaadates ehituseks ja teede rajamiseks materjal,“ sõnas Solman. „Siin on vajalik tasakaalustatud lahendust, mis arvestab ühtviisi nii keskkonnale avalduvate kui sotsiaalmajanduslike mõjudega,“ selgitas ta.
Just sellist võimalust pakub algatatud teemaplaneering – leida kompromiss looduskaitsepiirangute, kaevandamisvõimaluste ja kohalike inimeste huvide vahel Rapla- ja Pärnumaal.
Loodushoiu vajadust rõhutab ka keskkonnaminister Madis Kallas. „Otsides võimalusi maavarade varustuskindluse tagamiseks, ei tohi me unustada kaitsta loodusväärtusi,“ ütles Kallas.
Pean iga Eesti piirkonna puhul oluliseks, et arvestaksime otsuseid ja plaane tehes jätkuvalt ka keskkonnaga. Et hiljem me ei leiaks ennast olukorras, kus oleme tehtud otsustega tekitanud loodusele kahju, mida enam tagasi pöörata ei anna.
Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõuniku Alan Roodi sõnul tähendabki planeering eelkõige maavarade kasutust keskkonda hoides. „Ühelt poolt soovib riik ressursside ratsionaalset ning säästlikku kasutamist, teisalt võimaldab planeerimine vähendada kahjulikke keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid,“ rääkis Rood. „Planeeringu koostamise käigus hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid, looduskeskkonnale ja inimeste tervisele avalduvaid mõjusid ning vajadusel tehakse ettepanekud kaitsealade ning kaitsealuste objektide kasutamistingimustele.“
Teemaplaneeringu ala on kokku 8384 km2
See hõlmab mõlemat maakonda koguulatuses. Planeeringualasse jääb 11 kohalikku omavalitsust: Rapla, Märjamaa, Kohila, Kehtna, Tori, Saarde, Põhja-Pärnumaa, Lääneranna, Kihnu ja Häädemeeste vallad ning Pärnu linn. Samasugune maakonnaplaneeringu teemaplaneering on koostamisel Harju maakonnas ning on kavas algatada järgnevatel aastatel ka teistes Eesti maakondades.
Planeerimisprotsess on avalik
Igaühel on õigus selles osaleda ning soovi korral ettepanekuid esitada.
„Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade teemaplaneeringut ja selle keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab Rahandusministeerium, kelle kodulehelt saab värskeimat infot.
Planeeringuala / Allikas: Rahandusministeerium
Pärnumaa kehtivad maakonnaplaneeringud
Päise pilt: Unsplash.com
