Ingvar Saare
Lääneranna vallavanem
Eda Männilaan
Finantsjuht
Lääneranna valla 2023. aasta eelarve kinnitamise I lugemine toimus Lääneranna Vallavolikogu istungil 8. detsembril 2022. Eelarve II lugemiseks täpsustatakse tuluridu, sest näiteks on kavandatud esitada eelnõu lasteaedade toiduraha kehtestamiseks.
Seletuskiri
Eelarvepositsiooni juhtimine
Lääneranna valla põhitegevuse tulude maht kasvab esialgse prognoosi (lähtudes 02.12.2022 teadaoleva informatsiooni seisu) kohaselt 7%, sealjuures üksikisiku tulumaksu laekumine 8%. Maamaksu laekumist 2023. aastaks ei prognoosita, kuid 2024. aastal võib eeldada maamaksu tulu kasvu kuni 10% seoses maa korralise hindamise tulemustega.
Tulud kaupade ja teenust müügist vähenevad 14% eelarvestuste võrdluses, kuid tegeliku laekumise võrdluses ei pruugi langus olla nii suur.
Eelarve II lugemiseks täpsustatakse tuluridu, sest näiteks on kavandatud esitada eelnõu lasteaedade toiduraha kehtestamiseks.
Tasandusfondi eraldis on võrdluses varasema aastaga esialgsetel andmetel kasvanud 12%, mis rahalises väljenduses on positiivne, kuid sisult markeerib tulu-kulu vahe arvestuslikku kasvu. Oluliselt kasvab toetusfondi maht ning selle 26% kasvust on enamik tingitud haridustöötajate palgavahendite kasvust.
Muud tegevustulud on prognoosi kohaselt varasemate aastate tasemel.
Tutvu volikogu määruse eelnõu tervikdokumentidega Lääneranna Vallavalitsuse avalikus dokumendiregistris: Lääneranna valla 2023. aasta eelarve kinnitamine I lugemine
Valla põhitegevuse kulud kasvavad 10%, kuid toetused tegevuskuludeks vähenevad 14%
Vähenemine on tingitud asjaolust, et 2022. aastal eraldas riik KOVile vahendeid toetuste maksmiseks, mida 2023. aasta kontekstis tehtud ei ole. Eelarve II lugemiseks ettevalmistamisel analüüsitakse vallaeelarvest toetusteks antavate summade mahtu ning ridadel olevad summad võivad väheneda.
Personalikuludes on kavandatud 12% kasv, mida veab eelkõige haridustöötajate palgakasv toetusfondi eraldise najal. I lugemise raames on arvestatud uue palgamääraga ka tugispetsialistide töötasude osas ning alushariduste õpetajate palgafond. Teiste töötajate puhul on arvestatud miinimumpalga kasvuga 654 -> 725 euroni, ning brutosummas on arvestatud 70 eurose palgakasvuga.
Majanduskulude kasv on kavandatud samuti suurusjärgus 12%. Kulud suurenevad maanteetranspordi, veetranspordi ning osade allasutuste eelarvetaotluste najal, kus need on seotud remonditööde vajadusega või kütte- ja elektrikulude kasvu prognoosiga.
Oluline kasv on teiste KOVide lasteaedades käivate laste kohatasude katmine.
Kuid samal ajal on prognoositud ka oluliselt suuremat tulu laekuvatest kohatasudest ning eelarve põhitegevuse üldpilti see kulude kasv antud tegevusalal kehvemaks ei muuda.
Majanduskulude kasvu mõjutab koolitoidu tegevusalade majanduskulude kasv ning olulist mõju omab sotsiaalvaldkonna kulude kasv, eelkõige sotsiaaltranspordi kulude prognoositav kasv.
Ilma suurema emotsioonita saame nii jõuda lõpptulemuseni ehk vallaeelarve põhitegevuse tulemini
Selleks kujuneb ca 483 000 tuhat eurot See moodustab eelarve tuludest ca 5%, mis on pigem tagasihoidlik tulemus ka olukorras, kus surve eelarvele oleks väiksem. Kindlasti näitab see vajadust valla tegevuste kulubaas üle vaadata ning eelarvepositsiooni parandada.
Kuid nagu ütlevad jõulised ameerikamandri müügireklaamid – see ei ole veel kõik!
Lääneranna valla eelarve kohustused on suurusjärgus 4,48 miljonit eurot
Senised laenu teenindamise kulud, mida kajastavad eelarve investeerimistegevuse finantskulude rida (intressid) ning finantseerimistegevuse rida kohustuste tasumine (põhiosa) on näidatud olukorras, kus põhiosamaksete tasumine on osade laenude puhul olnud peatatud ning euribor oli madal. 2023. aasta eelarves on arvestatud laenu põhiosade maksetega vastavalt krediidiasutustega kokkulepitud graafikutele ning kohustuste tasumine kasvab 405 000 eurolt 565 000 euroni.
Sama oluline kasv tuleb euribori muutusest, mis täna on ca 2.4% ning on alates detsember 2022 juba muutnud osa laenudest oluliselt kallimaks. Valla laenuportfell on seotud 6-kuu euriboriga ning muutused toimuvad käesoleva aasta detsembris ning 2023. aasta II kvartalis ja III kvartalis. Intressikulud eelarve kontekstis on arvestatud detsembri laenude puhul euriboriga 2.4%, 2023. aasta II kvartali osas euriboriga 3% ning 2023. aasta III kvartali osas euriboriga 3.5%. Kõik kokku kasvavad prognoositud intressikulud 47 000 eurolt 159 000 euroni, mis omab väga olulist mõju eelarve koondpositsioonile. Pangamarginalid on üldjuhul mõistlikud, mistõttu enamiku
laenude puhul refinantseerimine suurt efekti ei annaks (küll aga ajutine laenu tagastamine võimalikult pikaks ajaperioodiks).
Põigates vahepeal investeerimistegevuste juurde, näeb 2023. aasta eelarve ette teede investeeringuid 200 000 euro ulatuses, kuid need tehakse teehoiueraldise arvest ning eelarvet niivõrd ei mõjuta. Varasemalt on taotletud vahendeid Lihula mõisa rekonstrueerimiseks ning nende omaosaluse katteks tuleb ette näha vahendeid ca 176 000 eurot, kuid ilmselt rohkemgi kui arvestada tööde võimalikku kallinemist. Eelarvestrateegia kohaselt on investeerimistegevuseks kavandatud 200 000 eurot sihtfinantseeringuna vee-ettevõtjale Virtsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitrasside arendamiseks ning rekonstrueerimiseks. Ette on nähtud vahendid ka HAPis omaosalusega osalemiseks.
Käesoleval ajal oleme prognoosinud rahaliste vahendite jääki 2022. aasta lõpuks mahus 2 miljonit eurot (täpsem seis selgub detsembri lõpuga). Kui sellest arvestada maha saadud toetuste ettemaksed ning toetuste elluviimiseks vajalik omaosalus, on hinnanguline vaba raha jääk ca 285 000 eurot. Eelarve rahavajadus on tänases seisus 713 000 eurot, seega puudujääk on suurusjärgus 430 000 eurot. Tõsi, võib kõik investeeringud seisma panna ning öelda, et me mitte midagi ei tee – tagastame eraldatud toetused ja nii jääb. See ei anna aga mingisugust efekti, sest tulles tagasi põhitegevuse tulemi juurde, ei jõua me tänase teadmise juures 2023. aastal maksta tulemist tagasi võetud laenude põhisosamakseidki. Midagi tuleb kardinaalselt muuta.
Kuidas minna edasi?
Vallavalitsus on arvamusel, et arendustegevust ei tohiks seisata. Vald ei peaks tegelema olemasoleva olukorra säilitamisega (mida nii ehk naa ei jõua üleval pidada).
Vald peab analüüsima oma teenuste portfelli ning otsustama, kus ja mis mahus on vajalik teenuseid osutada.
See hõlmab allasutuste tegevuste analüüsi (kui palju allasutusi jõuab vald üleval pidada), haridusvõrgu korrastamist (kas haridusasutusi samal hulgal ja õppeastmete kaupa on võimalik pidada) ning valla toimimiseks ebamõistliku vara müüki. Samuti valla poolt eraldatavate toetuste ülevaatamist. Ühtlasi tuleb rakendada lühiajalisi meetmeid, et vähendada intressikulusid.
Enam ei ole aega otsuseid edasi lükata.
Päise pilt: Virtsu alevik / Foto: Viktor tund
