Mikk Luuk
Lihula päästekomando pealik
Lääneranna vallas märgistati 15. oktoobril 2022 esimese avaliku varjumiskohana Lihula Muusika- ja Kunstikool aadressil Tallinna mnt 25, Lihula linn. Varjumiseks sobilik ruum asub hoone keldrikorrusel.
Avalikud varjumiskohad on mõeldud lühiajaliseks varjumiseks kõigile abivajajatele, kes on ootamatu ohu korral kaitsetult tänavatel, ega saa varjuda kiiresti kodus või töökohas.
Varjumine tähendab inimeste kiiret paiknemist ohustatud alal asuvasse siseruumi, et kaitsta nende elu ja tervist. Kui inimesed juba on mingis hoones sees, siis tuleb neil sinna ka jääda (nt kodu, töökoht, kool), võimalusel varjuda keldrikorrusele ning järgida edasisi juhiseid.
Avalike varjumiskohtade asukohad peavad olema teada nii omavalitsustele kui ka elanikele
Avaliku varjumiskoha tähis Lihula Muusika- ja Kunstikoolil / Foto: Raahel Apsalon
Need on tähistatud tsiviilkaitse märgiga. Märk (sinine kolmnurk oranžil taustal) tähendab, et antud hoonet ei tohi hävitada ega rünnata ning tulenevalt 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse lisaprotokollist sellise tähisega märgistatud objektide või hoonete ründamine sõjalisel eesmärgil võrdub sõjakuriteoga.
Sõjaolukorra puhul satuvad peamise tule alla strateegilised punktid (linnad). Sestap on sellistes oludes võimalusel mõistlik linnast ära sõita.
Maapiirkondades on tsiviilisikul sel juhul ohutum olla kui linnas.
Lääneranna vald asub hajaasustatud alal
Lihulas, Lääneranna valla ainsas linnas, on esimene avalik varjumispunkt märgistatud ning ootamatu ohu korral lühiajaliseks varjumiseks Päästeameti poolt üle kontrollitud ja tähistatud.
Muudes piirkondades on parim võimalik variant selgitada välja oma kodus või lähialal asuvad sobivaimad kohad varjumiseks.
Soovitatav on teha koostööd ka naabritega.
Eluhoone kelder on esimene koht, kuhu kodus olev inimene saab vajadusel varjuda. Samas on kasulik teada, et parem varjumiskindlus on paneelmaja raudbetoonist maa all asuv kelder. Eeldus on aga see, et pääseb keldrisse ning et kelder on tehnilises mõttes korras – et oleks piisavalt kandvaid vaheseinu, mis vähendab varisemise võimalust. Ideaalis võiks keldril olla mitu väljapääsu. See, et kelder oleks prahist ja tarbetust kraamist vaba, on oluline ka tuleohutuse aspektist.
Puidust majade või ühepere eramute korral on mõistlikum ohu korral liikuda ohutusse piirkonda, sest need hooned ei sobi varjumiseks.
Hoonete sobivus on Päästeameti poolt üle kontrollitud
Avalike varjumiskohtade valiku puhul on lähtututud põhimõtetest, et varjumispaik on maa all, raudbetoonist ja ilma akendeta või kergesti kaetavate akendega. Varjumiseks sobivad maa-alused parkimismajad, paneelmajade keldrikorrused, tugevamate ja massiivsemate kivist ehitiste keldrikorrused.
“Varjumiskohtade kaardistamine ja märgistamine on väike osa tööst, mis tuleb ära teha, et tõsta elanike valmisolekut ja võimekust kriisidega hakkama saamisel,” tõdeb Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla. “Kriisis elamine on saamas meie uueks reaalsuseks ja me kõik peame sellega kohanema. Kui oleme ette valmistatud, tuleme kriisiolukorras paremini toime.”
Elanikud saavad varjumise vajadusest teada SMSi teel, Eesti Rahvusringhäälingu kanalite kaudu ja samuti võivad ohust anda teada ka alarmsõidukite sireenid.
Tulevikus on sireenidel põhinev ohuteavituse süsteem plaanis luua suurematesse asulatesse. Juhised, kuidas ohu olukorras käituda, leiab „Ole valmis!” kodulehelt ja samanimelisest mobiilirakendusest: https://www.olevalmis.ee
Loe lisaks:
„Ole valmis!“ äpi kasutajad saavad ohu korral Päästeametilt teavitusi
