Mati Mandel
Raahel Apsalon
Lihula mõisas koos käiv ajalooklubi on kogunud populaarsust. Pole olnud harvad juhud kui kuulajaid koguneb 40-50 inimest ja Lihula muuseumi poolt vastremonditud mõisasaali on vaja toole juurde tuua.
Saali remondi ajal oleme saanud kasutada Kaitseliidu Lihula Üksikkompanii ruume. Selle eest suur tänu neile!
Tänavu saavad ajaloohuvilised osa veel viimastest loenguminutitest
“Ettekanne toimub juba 13. novembril Lihula mõisas,” toob välja avalike suhete spetsialist Raahel Apsalon. “Tuntud keskaja uurija Inna Põltsam-Jürjo räägib kesk- ja varauusaegsetest nõiaprotsessidest Eestis.”
Lisaks on võimalik soetada ajaloolise Läänemaa piirkonna uurimusi koondava raamatusarja “Vana-Läänemaa ajaloo radadel” IV osa, mida esitleti alles 11. septembril. Raamatu on koostanud möödunud aastal Muinsuskaitseameti elutööpreemia pälvinud Mati Mandel. (Tasumine sularahas.)
Mida plaanitakse järgmisel aastal?
Kava on endiselt mitmekesine.
22. jaanuaril räägitakse arheoloogiliste uuringute ajaloost Eestis.
Veebruaris loodame kajastada ajaloo õpetamise praegust seisu koolides, märtsis aga rääkida sellest, milline oli usuelu olukord Eestis sõja aastatel.
Siiani pole palju juttu tehtud väikelinnadest viimase sõja algul – aprillis see võimalus ajalooklubis avaneb.
Maikuusse oleme planeerinud aga ülevaate baltisaksa kultuuripärandist Eestis.
Sügishooaeg algab septembris ülevaatega sellest, milline oli väliseestlaste osa Eesti taasiseseisvumisel.
Oktoobris räägitakse sõjahaudade uurimise uuematest tulemustest, novembris aga sellest kuidas toimus Eesti NSV valitsemine nõukogude ajal.
Esinejateks on enamasti jälle Tartu Ülikooli ja muuseumide tuntud ajaloolased.
Päise pilt: Tõnu-Andrus Tannbergi ettekanne Ajalooklubis tsaariaegse sõjaväekohustuse ajaloost Eestis, 11.09.2022 / Foto: Ajalooklubi
