Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Meist igaühel on kodus tõenäoliselt kümneid elektrit tarbivaid seadmeid, alates erinevatest köögimasinatest, majapidamistöödeks vajalikest seadmetest kuni lampide, telerite, arvutite ning digibokside-ruuteriteni.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pani kokku ülevaate, kui palju üks või teine seade ühe kuu jooksul elektrit tarbib ning mida see ühtlasi rahas tähendab.
Eelektriseadmete kulud / Graafik: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
“Osa kodustest seadmetest on kindlasti sellised, mida isegi parima tahtmise korral on väga keeruline vähem kasutada – näiteks külmik peab ju olema pidevalt vooluvõrgus ning pliidil või ahjus toitu tehes ei ole mõistlik lühemat aega kartuleid keeta või liha küpsetada,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiatõhususe ekspert Tauno Hilimon. “Samas on ka neil puhkudel võimalik energiatarbimist hinnata ja vaadata, milline on külmiku energiaklass ja kas selle temperatuur on kõige optimaalsem. Või näiteks kas potil on keemise ajal kaas peal ja ega praeahi liialt pikaks ajaks sisse jää.”
Seadmed, mida kasutada täpselt nii palju kui vaja
Samas on majapidamises palju seadmeid, mille targal kasutamisel on võimalik oma energiatarbimist säästlikumaks muuta – kasutades seadmeid täpselt nii palju kui vaja, tõmmates kasutuseta seadmed vooluvõrgust välja, asendades hõõglambid säästlike LED- või säästulampidega jm.
“Näiteks pesumasinat ja nõudepesumasinat on mõistlik kasutada siis, kui need on täis, mitte pooltühjad,” kirjeldas energiatõhususe ekspert. “Pooltühja masina sisselülitamine tähendab vajadust sama hulga nõude pesemiseks masin kaks korda käivitada, mis omakorda väljendub kaks korda suuremas energiatarbimises ja seeläbi kahekordses rahalises kulus.”
Seadmed ooterežiimil
Samuti on pea kõigil kodudes mitmeid seadmeid, mis suure osa päevast töötavad ooterežiimil, tarbides samal ajal ka elektrit. “Näiteks arvutid, televisiooniseadmed, kohvimasinad, heliseadmed ja digitaalse kellaga ahjud – üksikuna võttes pole ooterežiimi energiatarbimine küll märkimisväärne, kuid energiat nad siiski vajavad ning seetõttu võiks need kasutuseta ajaks välja lülitada,” märkis Tauno Hilimon.
Suurim kulu tekib kütmisest ja vee soojendamisest
Suurimad kodused energiatarbijad pole siiski kodumasinad, vaid suurim kulu tekib kodu kütmisest ja vee soojendamisest. “Muidugi mõista pole paljudes kodudes võimalik olemasolevat küttesüsteemi päevapealt vahetada ning soojaveeboilerit ei ole ka lühiajaliselt mõistlik välja lülitada. Seda enam on otstarbekas oma seadmetele ja nende energiakulule otsa vaadata – kas boiler on reguleeritud mõistlikule temperatuurile või kas radiaatoreid saab seadistada termostaadiga ning erinevates eluruumides on optimaalseimad temperatuurid valitud,” rääkis Hilimon.
Samuti soovitab energiatõhususe ekspert kontrollida, et teadmatusest või hooletusest lihtsalt “õhku” ei köetaks – olgu siis kas kodust pikemale reisile minnes või ka igapäevaste harjumuste kaudu.
“Radiaatoritega kodudes tuleb kindlasti jälgida, et nende ette jääks piisavalt vaba ruumi soojuse tuppa levimiseks ning nad pole kaetud kardinaga. Eriti oluline on jälgida, et kaetud poleks toatemperatuuri mõõtev ja vastavalt sellele radiaatorit soojendav termostaat,” rõhutas MKM-i energiatõhususe ekspert.
Eluruumides on soovitatav hoida temperatuuri 20-21 kraadi, magamistubades 18-20 kraadi ning (korterelamute) koridoris 17-18 kraadi.
Rohkem näiteid koos energiasäästunõuannetega leiab www.hoiamekokku.info.
