Laupäeval, 24. septembril möödus 150 aastat mitmekordse riigivanema Jaan Teemanti sünnist Varblas ning sünniaastapäeva tähistamise raames esitleti 24. septembril 2022 Saue Riigigümnaasiumis Mari-Leen Tammela koostatud raamatut “Jaan Teemant. Biograafia”.
Neljakordne riigivanem ja mitme Riigikogu koosseisu liige, vandeadvokaat Jaan Teemant kuulub vaieldamatult omariikluse ehitajate põlvkonna tähtsamate isikute hulka. Tema teened on eriti hinnatavad õigusala arendamisel ja kujundamisel, mida ta tegi nii esimese vabariigi prokuröri ja advokatuuri juhina kui ka oma igapäevatöös advokaadina.
Portree: Jaan Teemant (AM F 19503) / Foto: Eesti Ajaloomuuseum SA
„Jaan Teemant kui riigitegelane ja kui inimene on seniajani tähelepanuväärselt vähetuntud. Ometi on ta olnud riigivanem sama palju kordi kui Jaan Tõnisson ja jääb selles osas alla ainult Konstantin Pätsile. Seega on vägagi sümboolne, et just nüüd, 150 aasta möödumisel Teemanti sünnist ja 90 aastat pärast tema viimast ametiaega riigivanemana, pääseb Teemant viimaks n-ö ajaloo varjudest valguse kätte,“ selgitas raamatu autor Mari-Leen Tammela. „Jääb üle ainult imestada, et Teemanti dramaatilistest pööretest tulvil elulugu pole seni mõne stsenaristi tähelepanu pälvinud. Biopici jaoks jaguks materjali rikkalikult,“ lisas ta.
Ajaloodoktor Mari-Leen Tammela töötab Eesti sõjamuuseumis – kindral Laidoneri muuseumis vanemteadurina. Ta tegeleb peamiselt kahe maailmasõja vahelise perioodi Eesti poliitilise ajaloo uurimisega ning on selles valdkonnas avaldanud ka mitmeid artikeid.
Käsikiri on valminud riigikantselei stipendiumi «Eesti riigijuhid 1918–1940/1944» toel. Raamatu andis välja rahvusarhiiv.
Eluloolist
Jaan Teemant sündis Varbla vallas Paatsalu külas vallakirjutaja peres vanima pojana, kuid kasvas üles Kohilas, kus tema isa oli talu omandanud. Ta õppis Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis ja seejärel Tartus Treffneri Gümnaasiumis, mille lõpetas 1893. aastal.
Jaan Teemant astus Peterburi ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1901. aastal. Peterburis võttis ta osa Eesti seltsielust ja oli Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliige. Seejärel asus Teemant Tallinnasse advokaadina tööle ja sai tuntuks talurahva õiguste kaitsjana mõisnike vastu. Oli Tallinna linnavolikogu liige 1904. aastast ja osales 1905. aasta revolutsioonis ühe juhtiva tegelasena. Viibis seejärel aastatel 1905–1908 pagulasena Šveitsis, olles tsaarivõimude poolt tagaselja surma mõistetud.
Jaan Teemanti mälestuskivi juurde pandud lilled ja küünlad Riigikantselei ja Lääneranna Vallavalitsuse poolt 2022. aastal / Foto: Anneli Lobjakas
Pärast sõjaseaduse kaotamist 1908. aastal tuli tagasi kodumaale, kuid mõisteti pooleteiseks aastaks vangi ja oli seejärel 1911–1913 Arhangelski kubermangus asumisel. 1917. aastal oli Teemant Maanõukogu liige ja selle abiesimees. Aastatel 1918 – 1919 oli ta Eesti Vabariigi esimene prokurör, seejärel Asutava Kogu ja II – V Riigikogu liige. Põllumeestekogudesse kuulunud Jaan Teemant oli riigivanemaks nelja koalitsioonivalitsuse eesotsas aastatel 1925–1927 ja 1932. Teemantile annetati 1930. aastal Kotkaristi I klassi teenetemärk ja 1932. aastal valiti ta Tartu Ülikooli audoktoriks.
Nõukogude okupatsioonivõimud vahistasid Jaan Teemanti juba 23. juulil 1940. Tõenäoliselt lasti ta maha 1941. aasta juulis, kuid tema täpne surmaaeg ja -koht ei ole teada.
Jaan Teemanti mälestuse jäädvustamine Varblas
2008. aastal avati riigikantselei algatusel pidulikult Jaan Teemanti sünnikohas mälestuskivi.
Auvalves seisid korporatsiooni Rotari liikmed, trikoloorse lindi lahtisõlmija oli president Arnold Rüütel.
