Marika Valk
Lääneranna Muuseumid juhataja
Lääneranna Muuseumid Hanilas ja Lihulas toovad 2022. aasta suvel mõndagi uut. Hanila Muuseumi uuenenud ekspositsioon Läänemaa rahvariietest on külastajatele avatud kolmel päeval nädalas ning Lihula mõisas avatakse kolm püsiekspositsiooni näitust.
Lisaks jätkuvad Lihula mõisamäel arheoloogilised väljakaevamised, suve jooksul restaureeritakse Lihula mõisa esifassaadi portikuse osa ja algavad mõisa viinaaida renoveerimistööd.
August Tampärgi nimeline Hanila Muuseum
Hanila Muuseumi ekspositsioon on taas külastajatele avatud.
Näitused on korrastatud ja uuesti kujundatud. Uus ekspositsioon on Läänemaa rahvariietest.
Kõigil, kellel asja Hanilasse, aga ka nendel, kellel suvel veel aega jagub – tulge ja astuge läbi Hanila Muuseumist.
Oleme avatud kolmel päeval nädalas uuenenud ekspositsiooniga. Esialgu on teine korrus suletud, aga suve jooksul avaneb seegi külastajatele. Muuseum on avatud N–L kell 12–18.
Lihula Muuseum
Lihula mõisas asuvas Lihula Muuseumis avatakse kolm püsiekspositsiooni näitust.
Uus püsiekspositsioon on pühendatud Eesti ajaloo Euroopaga sidunud ning siinse rahva osaks saanud, end alates 18. sajandist baltisakslasteks nimetanud ja II maailmasõjas oma Balti kodumaa kaotanud sakslastele.
Mis ei tähenda, et muuseum jutustaks vaid „nende“ lugu. Vastupidi – muuseum jutustab „meie“ lugu!
- Mõisa suures saalis avatakse Krahv Ludwig August von Mellini (1754–1835) suurteosele „Liivimaa atlas” pühendatud näitus. Krahv Mellin oli Baltimaade valgustusajastu üks väärikamaid ja kütkestavamaid kujusid, saksa aadlimehest estofiil ja talurahva sõber, kelle nimi oli seotud kõigi meie maal 19. sajandi algul toimunud tähtsate ümberkorraldustega.
- Teise näituse teemaks on informatiivsed ja intiimsed kodupildid, mis käsitleb baltisaksa interjöörikunsti.
- Kolmanda näituse teema on baltisakslaste lahkumine Eestist. Baltisakslasi on nähtud aastasadu Eesti elu korraldanud eliidina, kes kaotasid oma senise positsiooni alles Eesti iseseisvumisega 1918. aastal. Tegelikkus oli siiski mitmetahulisem, sugugi kõik baltisakslased ei olnud aadlikud – oli ka haritlasi, ametnikke, käsitöölisi jmt.
II maailmasõja puhkedes olid Molotovi-Ribbentropi paktil saatuslikud tagajärjed – Eestis algas Nõukogude Liidu, siis Saksamaa ja siis uuesti Nõukogude Liidu okupatsioon. MRP-ga algas baltisakslaste Umsiedlung (ümberasumine Saksamaale), millele järgnesid 1941. aasta Nachumsiedlung (järelümberasumine) ja 1944. aasta suur põgenemine. See on sünge lugu, osa Eesti ja eestlaste ajaloost.
Alates 5. juulist oleme avatud igal nädalal teisipäevast laupäevani.
Lihula mõisapargi ja linnusemäe virtuaaltuur
Juba 13. sajandi keskpaiku või II poolel tekkisid Lihulasse ordu- ja piiskopimõisad. Tolleaegsest hoonestusest ei ole midagi teada. Esimesed mõisad olid väga väikesed. Need koosnesid veskist, aidast ja vasallelamust. Lihula mõisahärrade elamu rolli täitis arvatavasti piiskopilinnus.
1560. aastate keskel kuulus piiskopimõisale 214 adratalu 305 adramaaga, ordumõisale aga 88 adratalu 171 adramaaga, 1 veski, 27 üksjalga ja 56 vabadikku.
Rohkem infot leiad virtuaaltuuri külastades: laaneranna.ee/vr/muuseum
Arheoloogilised väljakaevamised
2022. aastal jätkuvad Lihula mõisamäel arheoloogilised väljakaevamised, et viia lõpule Lihula vanima kodanikumaja (Steinwerk-tüüpi maja) uurimistööd. Eelnevalt kaevati perioodidel 1999–2000, 2012–2013 ja 2021. Kaevamisi juhendab arheoloog Anton Pärn ja kaevavad Lääneranna valla õpilased.
Suve jooksul restaureeritakse Lihula mõisa esifassaadi portikuse osa ja algavad mõisa viinaaida renoveerimistööd.
Lisainfo Lääneranna Muuseumide veebilehelt: muuseumid.laaneranna.ee
Päise pilt: Hanila Muuseumi rahvariiete näitus / Foto: Lääneranna Muuseumid
