Piret Mäestu
Lääneranna valla järelevalvespetsialist
Jäätmete tekke vähendamisest on räägitud viimastel aastatel üha rohkem, kuid siiski on Lääneranna vallas tekkivate jäätmete hulk aastast aastasse pisut suurenenud.
Lääneranna vallas tekkis aastal 2020 veidi üle 2600 tonni erinevaid jäätmeid, millest poole moodustas olmejäätmed ehk jäätmed, mis tekivad kodumajapidamistest või muudest tekkekohtadest, kus on jäätmed oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamise jäätmetele sarnased (näiteks büroohooned, kauplused). Olmejäätmed on näiteks segaolmejäätmed ehk prügi, pakendid, paber, elektroonika, mööbel jms jäätmed.
Sorteerimine on tõusulainel
Joonis: Liigiti kogutud jäätmete osakaal olmejäätmete kogumassist Läänerannas vallas aastatel 2015-2020 (allikas: Keskkonnaagentuur)
Lääneranna valla elanikud, kes juba praegu usinasti kodus jäätmeid sorteerivad, võivad iseendale suure pai teha, sest jäätmearuandluse andmete kohaselt on liigiti kogutud olmejäätmete osakaal viimaste aastate jooksul tublisti tõusnud. Kui aastatel 2015-2018 jäi liigiti kogutud jäätmete osakaal vahemikku 22-27%, siis aastaks 2020 jõudis see lausa 36 protsendini.
See aga ei tähenda seda, et me võime loorberite peale puhkama jääda, sest pikk tee on veel ees. Eesti Vabariik on võtnud sihiks 2025 aastaks võtta ringlusesse 55% olmejäätmeid kogu olmejäätmete massist. Jäätmete ringlusse võtmise esmaseks eelduseks on aga jäätmete liigiti kogumine, seega kui jäätmeid ei sorteerita, ei ole võimalik neid ka ringlusesse võtta. Lääneranna vald on püstitanud valla jäätmekavaga eesmärgi saavutada aastaks 2025 liigiti kogutud jäätmete osakaaluks 55% olmejäätmete kogumassist. Eesmärgi saavutamiseks on meil hetkel puudu 19%. Võttes arvesse tõsiasja, et kõiki liigiti kogutud jäätmeid ei ole tegelikult võimalik ringlusesse võtta, siis tegelikult peaks liigiti koguma rohkem kui 55%, et saavutada riiklik ringlussevõtu sihttase.
Maakonna mõistes oleme keskmised sorteerijad
Joonis: Liigiti kogutud jäätmete osakaal olmejäätmete kogumassist aastal 2020 Pärnumaa omavalitsuste kaupa (allikas: Keskkonnaagentuur)
Võrreldes Lääneranna valla liigiti kogutud jäätmete osakaalu teiste Pärnumaa valdadega, oleme me neljandal kohal.
Kõige usinamad jäätmete sorteerijad on kihnlased, kes sorteerivad 60% olmejäätmetest liigiti. Seega on kihnlased juba täna Lääneranna valla eesmärgi oma vallas saavutanud.
Mida sellest välja lugeda? – Miski pole võimatu! Varsti oleme ka meie sealmaal!
Kuidas saavutada eesmärk?
Segaolmejäätmete liigilist koostist jälgitakse pidevalt ning tehakse erinevaid üle-eestilisi uurimistöid, millest värskem on 2020 aastal SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse poolt koostatud uuring „Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuring“. Uuringu käigus analüüsiti Eesti erinevates piirkondades tekkivate segaolmejäätmete liigilist koostist. Võttes aluseks maapiirkonna keskmise olmejäätmete liigilise koostise, mis peaks teoreetiliselt kõige enam sarnanema Lääneranna valla segaolmejäätmete koostisega, võib öelda, et segaolmejäätmetes on palju selliseid jäätmeliike, mida saaks liigiti koguda ning ringlusesse suunata. Kõige enam leidub segaolmejäätmetes biojäätmeid ja pakendeid.
Joonis: Keskmine maapiirkonna segaolmejäätmete liigiline koostis massprotsentides
Jäätmearuandlusest kajastub, et aastatel kui vald on korraldanud jäätmete kogumisringe (nt elektroonika või ohtlike jäätmete kogumisring), siis on ka antud jäätmeliigi osas toimunud hüppeline liigiti kogumine. See aga näitab, et jäätmeid sorteeritakse rohkem, kui on olemas mugav üleandmise võimalus.
Sügisest laieneb Lääneranna vallas oluliselt korraldatud jäätmeveos pakutavate teenuste valik. Kui varasemalt sai korraldatud jäätmeveo raames üle anda üksnes segaolmejäätmeid, siis alates sügisest saab üle anda liigiti kogutuna ka segapakendeid, klaaspakendeid, paberit, biolagunevaid jäätmeid ning elektroonikat ja suurjäätmeid (mööbel, madrats, vann jms). Kui kõik Lääneranna valla elanikud sorteeriks eelnimetatud jäätmed eraldi ning annaks need üle korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedajale, siis tõuseks liigiti kogutud olmejäätmete osakaal kuni 82%-ni. Antud protsent võib veidi väheneda, kuna segaolmejäätmetes on 4,4% pehmet paberit, mida tegelikult võib panna nii segaolmejäätmete kui ka biolagunevate jäätmete konteinerisse. Juhul kui omatakse biolagunevate jäätmete konteinerit, siis on soovitatav see panna pigem biolagunevate jäätmete konteinerisse. Samas tõuseks liigiti kogutud jäätmete osakaal isegi 88%-ni, kui liigiti kogutakse ka neid jäätmeid, mis tuleks ise jäätmete kogumiskohta viia (nt patareid).
Seega sorteerides igapäeva tekkivast prügist välja kõik pakendid, paberi ja biojäätmed, samas kogudes eraldi ka mitte nii tihti tekkivad jäätmed nagu mööbel ja elektroonika, ning andes üle need näiteks korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedajale, ongi meie eesmärk täidetud.
Viide uuringule: SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus: Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuring, 2020. https://www.sei.org/publications/segaolmejaatmete-uuring/
Loe lisaks:
Päise pilt: Pexels.com
