Piret Mäestu
Lääneranna valla järelevalvespetsialist
Lääneranna vallas kogub avalike konteineritega (elanike jaoks tasuta!) pakendeid kolm taaskasutusorganisatsiooni, kelleks on Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO), MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ja EESTI PAKENDIRINGLUS OÜ (Pakendiringlus). Eesmärk selliselt pakendeid koguda, on võimalikult palju materjale ringlusesse võtta.
Nii me siis teemegi! – Sordime muust prügist pakendid välja ning viime need pakendikonteinerisse.
Aga mis saab pakenditest peale nende viimist konteinerisse?
– Seda küsisingi kõigilt kolmelt organisatsioonilt.
Kuhu pakendid viiakse?
Igal organisatsioonil on oma koostööpartner, kes vastava organisatsiooni konteinereid tühjendab. Seega kõiki Lääneranna vallas kokku kogutud pakendeid ei viida ühte sorteerimisjaama, vaid mitmesse erinevasse.
Sorteerimisjaamad, kuhu Lääneranna valla pakendid jõuavad, asuvad Harjumaal: kaks segapakendi sorteerimisjaama asuvad Maardus ning üks Tallinnas.
Kuidas jäätmeid sorteeritakse?
Kuigi sõna “sorteerimisjaam” võib kõlada selliselt, et kogu töö teevad ära robotid, siis paraku nii see ikkagi ei ole. Jäätmete sorteerimine nõuab väga palju käsitööd.
“Sorteerimisliinil võtavad masinad välja mustad metallid (nt konservkarbid) ja suureformaadilise kartongi (nt suured telerite pappkastid). Terved klaaspudelid, suuremad klaasitükid, alumiiniumi (nt alumiiniumist joogipurgid) ja ülejäänud müügipakendid sorteeritakse liinil inimeste poolt,” ütleb TVO esindaja. Käsitsi sorteerimist tõdevad ka Pakendiringlus ning ETO.
Kui palju pakendeid sorditakse välja ringlusse suunamiseks?
Kõiki materjale ei ole täna veel võimalik ringlusse võtta, kuna puudub vastav tehnoloogia.
“Keskeltläbi võetakse segapakendijäätmete voost välja 40-60% materjale, mida saab ringlusse võtta,” sõnab ETO esindaja. “Kõik sõltub piirkonnast ning konkreetse koorma jäätmete liigilisest koostisest ning puhtusest.”
Samas suurusjärgus hindasid ka teised organisatsioonid väljavõtu protsenti. Nimelt TVO sõnul võetakse ringlusse suunamiseks välja ca 50% ning Pakendiringluse sõnul ca 40% materjale. Pakendiringluse esindaja lisab, et paberikonteineri sisust on ca 80-90% ringlusseminev ja klaaspakendi konteineri sisust pea 100%.
Millised pakendid välja sorditakse ning mis nendega edasi tehakse?
Kergesti ringlusse võetavad on ühest materjalist valmistatud mittemäärdunud pakendid nagu klaaspakendid, metallpakendid, paberpakendid (märgis PAP; tähised 20, 21, 22) ning plastpakendid nagu kõvemast plastist pudelid, topsid, karbid (märgised PET, HDPE, LDPE, PP, PS; tähised 1, 2, 4, 5, 6) ja kilekotid (märgised HDPE, LDPE; tähised 2, 4).
Eelpool nimetatud jäätmete välja sortimist kinnitavad kõik organisatsioonid oma koostööpartnerite sorteerimisjaamades.
Igal välja sorditud materjalil on oma saatus.
“Klaas eraldatakse värvi järgi ja valdavalt suunatakse Järvakandi klaasivabrikusse, kus kvaliteetsemast toorainest saavad uued pudelid. Vähem kvaliteetsem klaasmaterjal suunatakse Soome klaasvilla vabrikusse. Jogurtitopsid suunatakse granuleerimisse ja nendest tehakse näiteks elektripistikuid. Kodukeemia pakendid lähevad valdavalt ekspordiks, see on hea materjal, mida saab laialdaselt kasutada uute plasttoodete valmistamisel,” toob TVO esindaja näiteid ringlusse võtmise kohta, lisades: “Ringlusse ei saa võtta hallitanud, väga määrdunud või pooltäis pakendeid (nt jogurtitops, mis on pooltäis või mille seinad on tugevalt jogurtiga koos). Paberpakenditest ei saa võtta ringlusse selliseid pakendeid, mis on tehtud niiskuskindlaks, st need on kaetud kile vms materjaliga (nt kalapulkade pakendid).”
Seega tekib ka sorteerimisjääk, mis koosneb põhiliselt: pakendid, mille koostis ei ole tuvastatav (plast 7, märgistamata pakendid, erinevad kilejupid jms), määrdunud pakendid, komposiitpakendid (pakendid, mis on valmistatud mitmest erinevast materjalikihist nagu krõpsu-, jäätise-, kommipaberid jms) ning võõrised, mis ei oleks pidanud pakendikonteineris üldse olema. Sorteerimisjääk suunatakse põletusahju ehk toodetakse energiat.
Kas tetrapakid lähevad ka ahju?
“Tetrapakendid ei lähe ahju, vaid sorditakse välja ning suunatakse ringlussevõtuks papi tehasesse. Seal leotatakse see kolmeks osaks. Tetrapakendi papi kiht on väga tugeva papikiuga papp ja see on ringlussevõtuks hea materjal,” sõnab Pakendiringluse esindaja.
Tetrapakkide välja sortimist ning nende ringlusse suunamist kinnitab ka TVO esindaja, nentides sealhulgas, et tegemist on väga keerulise pakendiga: “Näiteks tetrapakis on 75% kartongi, kuid selles on ka mitu erinevat kihti plaste – 14%, lisaks veel kork, mis koosneb alumiiniumist ja kõige peal veel plastkork, mis tõstab plasti mahtu veel 6% võrra. Kokku on tetrapakis koos vähemalt 4 materjali, mis muudab selle ümbertöötlemise väga keeruliseks. Eestis ei ole hetkel ühtegi tehast, mis tetrapakendeid ümber töötleks, seetõttu lähevad need Soome või Poola. Kõige väärtuslikum osa tetrapakendist on kartong, millest tehakse kipsplaatide ümbrispaberit.”
ETO koostööpartneri sorteerimisjaamas aga tetrapakendeid välja ei sordita ning need suunatakse sorteerimisjäägina jäätmekütuseks.
Kui kiiresti jõuab materjal ringlusse?
Peale väärtusliku materjali välja sortimist pakitakse ringlusseminev materjal kokku (nt kuubikuteks) ning saadetakse edasi järgmisesse jäätmekäitluskohta, kus neist hakatakse uusi tooteid valmistama. Materjali jõudmiseks järgmisesse jäätmekäitluskohta võib kuluda sõltuvalt materjali liigist kuni pool aastat.
“Alates hetkest, mil materjalid jõuavad sorteerimisjaama, läbitakse need sorteerimisliinil umbes nädala jooksul. Edasine kulg sõltub väga palju materjalist,” selgitab TVO esindaja. “Näiteks kartongi saadame välja igal nädalal, ent mõnda vähem levinud plasti võime koguda isegi kuni pool aastat selleks, et transpordiks sobilik koorem kokku saada. Minimaalne kogus, mida välja saadame, on 20-25 tonni selleks, et transpordikulu oleks mõistlik.“
ETO esindaja ütleb, et üldjuhul liigub põhiosa materjalidest nagu kartong- ja plastik plastilt minema 1-2 kuulise intervalliga.
Loe lisaks:
