Virtsu mõisa tõllakuurist võiks saada Virtsu visiitkaart

Jüri Mõniste
MTÜ Virtsu Arenguselts

Virtsu mõisa tallihoonet on aastate jooksul tublisti taastatud ja ajaloolisest hoonest olen üksjagu ka kirjutanud, aga vähem tähelepanu on pälvinud sama väärikas mõisahoone tõllakuur, mis asub tallihoonest vaid kiviviske kaugusel (aadressil Puhtu tee 1).

Kui 1806. aastal lasi Virtsu mõisa omanik Karl Thure von Helwig oma tuntust kogunud hobustele ehitada uue talli, siis järgmisel ehk 1807. aastal valmis tõllakuur. Sellegi aastaarvu on mõisaomanik oma käega kavalalt etikukivisse talletanud. Välise kuju ja suuruse järgi on tõllakuur ja tallihoone ühesugused. Ruumide sisemise ajaloolise jaotuse tuvastamine on pärast aastasadade jooksul toimunud lammutamisi ja taasehitamist võrdlemisi raske.

Ainus silmaga eristatav vahe kahe sarnase hoone juures on nende kõrgus: nimelt on tõllakuur pool meetrit kõrgem. Eks ole see ju igaühele teada, et tõllad on hobustest kõrgemad. Esmapilgul pole tegemist suure erinevusega, kuid need pool meetrit on säästnud hoone kaaristu täies ulatuses originaalkujul.

Katuseta müürid seisid ligi pool sajandit kasutuseta

Nagu teised Virtsu mõisa hooned, põletati seegi 1917. aastal. Seejärel seisid katuseta müürid ligi pool sajandit kasutuseta; harva võeti sealt vaid paekivi ehitusmaterjaliks. Õnneks enamik müüre säilis ja 1960. aastate alguses, kui kiirelt arenev kalurikolhoos Virtsu Kalur vajas suuremaid ruume, ehitati hoonele uus katus.
Sel ajal ostis kolhoos esimesed autod ning nende hoidmiseks ja remontimiseks oligi ruume vaja. Peamiseks mõõdupuuks oli veoauto: kui kastiauto sisse sõitma mahtus, oli kõik korras ja lammutamist või ringiehitamist ei pidanud ette võtma.
Osaliselt kasutas hoonet ka põllumajandusosakond, seal kuivatati vilja ja jahvatati loomasöödaks. Hiljem, seitsmekümnendatel, kui kolhoos ehitas Vanalinna alla uue töökoja ja automajandi hooned, jäi tõllakuuri edasi tegutsema kolhoosi varustusosakond.

Hoone põhjapoolsetes ruumides hoiti kalatehase tarbeks tomatipastat, jahu ja äädikat. Kaheksakümnendatel tõi kolhoosi tööle tulnud Olev Ambur Raplast kaasa värvitegemise oskused. Eksperimentaali mehed valmistasid etteantud jooniste järgi värviveski ja Volli Knäzev (kohalikele tuntud kui Võrukas) hakkas värvimeistriks. Neid tehti peamiselt oma tarbeks, kuid jagus ka müügiks. Põhiliselt tehti oksooli ja värnitsa baasil värve, kasutades värvimulda.

Hoone edaspidine saatus on sarnane tallihoonega

2000. aastal sai koos kalatehasega tõllakuuri omanikuks AS Maseko. 2014. aastal ostis hoone Hanila Vallavalitsus. Sellest ajast alates on Virtsu Arenguselts talgute korras koristanud ning hoidnud korras hoone ümbruse ja ühe suurema põhjapoolse siseruumi.

Seal on korraldatud üritusi ja toimetatud Karuse koguduse kaudu kasutatud riiete müüki. Praegusel ajal, mil Lääneranna Vallavalitsus otsib hoonele uut omanikku, on Virtsu Arenguselts nõus igati kaasa aitama. Oma nägemuse tõllakuuri edasisest kasutusest on esitanud Virtsu elama asunud kunstnikud, kes näeksid uhkes ajaloolises hoones loomekoda.