Siret Kesküla
Lihula Gümnaasiumi direktor
Viimaste nädalate enim kirgi köitnud teemasid meie vallas tundub olevat kavandatav koolireform. Lihula Gümnaasiumi häält ei ole siiani kuulda olnud. Mis meil viga, meid ju kärpima ei hakata.
Jah?! Tundub, et kavandatav reform on siiski piisav alus Lihula Gümnaasiumi, selle maja töötajate, juhtkonna ja olemasolu sopaga pritsimiseks. Olles lugenud mitmeid Lääneranna valla koolivõrgu reformimise teemalisi (peamiselt halvustavaid) arvamusi, tunnen, et on aeg välja tuua ka teine vaatenurk.
Esmalt olgu öeldud, et siiani loetud arvamused on tõepoolest olnud ainult arvamused, mis kirja pandud kallutatud emotsioonidega.
Arvamus jääbki arvamuseks seniks kuni seda ei ole kas faktidega ümber lükatud või kinnitatud. Seetõttu soovin välja tuua faktilisi näitajaid antud teemal.
Esmalt laste arvust
Lihula Gümnaasiumi põhikooliastmes õpib käesoleval õppeaastal 198 õpilast. Viimasel kahel aastal oleme me moodustanud neljas klassis paralleelid põhjusel, et õpilaste arv klassis ületab seaduses ettenähtud klassitäituvuse (24 õpilast) piiri. Gümnaasiumiastme õpilaste arv on hetkel 48. See on 11 õpilase võrra suurem kui möödunud aastal. Õpilaste koguarv on hetkel 245, see on 27 õpilase võrra rohkem kui möödunud aastal. See on peaegu 13%-line õpilaste arvu kasv.
Õpilaste arvu kasv ei ole iseenesest mõistetav nähtus, eriti oludes, kus laste arv ju tegelikult pidevalt väheneb. Lihula kool on valitud teadlikult.
Õpetajate kvalifikatsioonist
Eesti keskmine õpetajate kvalifikatsioonile vastavuse näitaja on 84%. Lääneranna vallas on see näitaja 81%. Lihula Gümnaasiumi gümnaasiumiosas on vastav näitaja üle 90%. Viimastel aastatel on kooli lisandunud mitmeid noori õpetajaid, kes hetkel omandavad erialast haridust või õpivad ümber. Tagasisideküsitlused personali hulgas toovad koolijuhtimise plussidena välja asjaolud, et siin väärtustatakse inimesi ja nende panust kooli arengusse, kooli õppijakesksust ning arengule suunatud tööd.
Õppetöö mõõdetavatest tulemustest
Kuna avalikkusele väga meeldib koole ritta seada akadeemiliste tulemuste põhjal, siis olgu ka need näitajad siin välja toodud. Riigieksamite tulemused esmalt. Lihula koolil ei ole põhjust häbeneda enda tulemusi. Vastupidi, võrreldes Eesti keskmiste tulemustega on nii mõnegi koha pealt põhjust uhkust tunda. Eelmise aasta riigieksamite tulemused: eesti keel 64,6 punkti (Pärnumaa keskmine 58,9 , Eesti keskmine 60,3), inglise keel 81,3 punkti (Pärnumaa keskmine 73,6, Eesti keskmine 69,4), matemaatika 39,9 punkti (Eesti keskmine 47,4).
Olümpiaaditulemustest
Kelle jaoks on olulised näitajad erinevate ainevõistluste tulemused, siis siingi ei ole meil põhjust häbi tunda. Meie kooli õpilased on esindanud kooli nii maakondlikul kui ka riiklikul tasemel olümpiaadidel, tuues sealt kõrgeid kohti. Eelmise õppeaasta näitel (sel aastal olümpiaadid veel kestavad) saavutasid meie kooli õpilased 20 korral maakondlike olümpiaadide arvestuses kohti esikolmikus. Kaks õpilast esindasid kooli aineolümpiaadide vabariiklikus voorus.
Edasiõppimise protsent kõrgkoolis
peale Lihulas gümnaasiumihariduse omandamist on eelmise aasta lõpetajate näitel 77%. Üldises plaanis minnakse peale gümnaasiumi lõpetamist lisaks kõrgkoolile ka kutsekooli, kaitseväkke, maailma avastama või tööle. Ükski neist valikutest pole vale.
Arengukavast ja arendustegevusest
Hetkel on Lihula Gümnaasium vallas ainuke kool, kellel on olemas kehtiv arengukava. Peame oluliseks arengut ja arendamist, kuigi eksistentsi küsimuses võiksime jalad seinale visata – ei kao me kuskile ka ilma arengukavata. Meie jaoks on oluline tulevikku vaatamine. Minevikumälestused ja -heietused meid edasi ei vii.
Tundub irooniline, aga minu peas tõstatub küsimus – kui teised koolid ei näe ise enda arengus eesmärke ega visioone, siis miks peaks keegi teine seda nägema.
Arendustegevusest
Peame oluliseks iga meie maja inimese heaolu. Samas ka panustame väga palju sellesse, et siin oleks hea õppida ja hea töötada. Vabatahtlikult oleme võtnud koolile kohustusi, et suurendada siinset heaolu. Näiteks KiVa programm, Tulevikukooli vaimse tervise edendamise arenguprogramm ja väärtuskasvatuse ainesisude väljatöötamine ning rakendamine põhikooli kõikides klassides.
Kõik need lisaväärtused võtavad koolilt väga palju ressurssi, eeskätt inimressurssi. Me võiks ka silma kinni pigistada ja öelda, et meil on kõik hästi ja mitte nende asjadega tegeleda. Akadeemiliste tulemuste kõrval pean isiklikult palju olulisemaks inimese kõlbelist harimist, inimlikkuse kasvatamist. Kahjuks neid tulemusi riigieksamid ei mõõda. Seetõttu paljudes koolides nende asjade arendamisele ka tähelepanu ilmselt ei pöörata, statistikas loevad ainult riigikesamite tulemused.
Valikainete mitmekesisus
Tulles vastu oma noorte soovile, püüame igal aastal leida õpilastele meelepäraseid valikkursusi. Nii õpetame näiteks arhitektuuri, rahatarkust, küberturvalisust, e-portfoolio koostamist, giidindust, ettevõtlikkust, psühholoogiat, pärandkultuuri, restaureerimist, rahvatantsu ja palju muud. Õpetajaid leiame nii enda majast kui ka väljaspoolt, sh vilistlaste seast, koostööd teeme maakonna teiste gümnaasiumite ja ka ülikoolidega.
Kooli mainest
HARNO rahuloluküsitlused näitavad õpilaste ja lastevanemate rahulolu kasvu kooliga ja kooli mainega. Seda ei saa samuti pidada isenesest mõistetavaks. Selle tõusu taga on suur ja pühendunud töö. Lihula Gümnaasiumi meeskonna töö.
Rahast
Riik maksab Lääneranna valla õpetajate tööjõukuludeks 3216,31 eurot õpilase kohta. Kuna Rahandusministeeriumis käib arvestus 10. novembri seisuga, siis on riigilt saadav raha tegeliku õpiaste arvu hetkeseisuga võrreldes pisut madalam (alates 10.11.2021 on meil lisandunud 7 õpilast) Lihtne matemaatika näitab, et Lihula Gümnaasiumi põhikooliosa saab riigilt õpetajate töötasudeks 614 316 eurot ja gümnaasiumisosa õpetajate töötasudeks 93 890 eurot. Elementaarne vajadus selleks kalendriaastaks põhikooli osas on 499 250 eurot ja gümnaasiumiosas 127 100 eurot (koos tööjõumaksudega).
Teine lihtne arvutus näitab, et tulud-kulud kokku võttes on põhikooli osas jääki + 115 066 eurot ja gümnaasiumisosas saldo – 33 210 eurot. Kahte asja tervikuks liites võib öelda, et riigi eraldisest jääks Lihula Gümnaasium plussi 81 856 euroga. Ja see siin on üks suur fakt. Äriettevõttes oleks see kasum, meie kontekstis tähendaks see võimalust maksta õpetajatele kõrgemat palka kui riigipoolne miinimum. Lisaks võimaldaks see täita koolile Rajaleida poolt pandud kohustusi kõikvõimalike erisuste järgimisel (1:1-le õpe, väiksemad õpirühmad, eritugi, tõhustatud tugi jne). Täna me kõiki neid nõudeid täita ei saa, see summa läheb meie valla väikeste koolide abistamiseks.
Oleme olukorras, kus anname abi teistele, aga enda olukord läheb aasta-aastalt kehvemaks. Kõige rohkem teeb haiget see, mida me vastu saame. Näpuga näitamised, süüdistamised jm Lihula kooli suunal…
Mis puutub kõrvalkoolides nn ülejäävaid õpetajaid
Esmalt küsimus – kui palju neid on? Suur kisa-kära on kvalifitseeritud pedagoogide „äravoolamisel“, kuid kuskil ei ole olnud numbreid, et kui palju neid reaalseid töökaotajaid siis on.
Teisalt kerkib üles küsimus – kelle jaoks me kooli peame? Kas õpilaste jaoks või et inimestel oleks tööd? Kumb kumma tingib?
Lihula Gümnaasium on pea igal õppeaastal otsinud õpetajaid, ka käesoleval hetkel otsime. Esmalt oleme alati pöördunud abi saamiseks kõrvalkoolidesse. Fakti korras võib ära mainida, et lahendust me kõrvalkoolidest saanud ei ole. Ühes kõrvalkoolis ringlevat jutt: „Enne olen töötu kui Lihulasse lähen.“, mis minuni on jõudnud läbi mitme suu. See ei ole aga fakt ja sellel ma rohkem ei peatu. Valus on ikka.
Olen tähele pannud, et „meeleavaldajate“ ettepanek on kõik praegused koolid samal kujul alles jätta. Küll aga ei ole ma kuulnud ühtegi ettepanekut selleks, kuidas seda teha.
Fakt on see – raha senise süsteemi ülalpidamiseks enam ei jagu. Tänane ettepanek muuta praegused põhikoolid 6-klassilisteks ja 6-klassilised 4-klassilisteks on suur kompromiss valla poolt. Halbadest valikutest on see ju parim – ühtegi kooli ei panda kinni.
Vastupidiseid näiteid Eestimaalt võib leida küll. Kümne-kahekümne aasta pärast tuleks seegi süsteem uuesti üle vaadata, sest kui laste arv Eestimaal üldises plaanis väheneb, siis tahes-tahtmata väheneb see ka Lääneranna vallas.
Radikaalne variant oleks jagada riigipoolne pearaha otse koolidele (selline süsteem muideks levib üha enam Inglismaal). Lihula Gümnaasium elaks siis väga hästi. Teiste kohta julgen kahelda.
Jah, kõigil on võimalus kaevata endale ebasobivaid otsuseid kohtusse, kuid reaalselt tähendab see omakorda lisanduvat aja- ja rahakulu, mõttetut kummi venitamist.
Kes selle endale eesmärgiks on võtnud, selle süda ei ole meie kodukoha parema käekäigu juures.
Loe lisaks:
Küsimused-vastused seoses haridusvõrgu reformi kavandamisega
Lääneranna Vallavolikogu | Volikogu tööst ja väljakutsetest: haridusvõrgu reform
Päise pilt: Lihula Gümnaasiumi koolipere / Foto: Geithi Rammul
