Arutelud haridusvõrgu reformi teemal Lääneranna vallas on muutnud inimesed emotsionaalseks ning ärevaks. Ehkki tänasel päeval pole vastu võetud veel ühtegi otsust ega korraldust, liigub inimeste seas palju seisukohti, millel pole alust (nt koolide sulgemine vmt) ning väärinfot.
Selleks, et hirmu oleks vähem on Lääneranna Vallavalitsus ja Lääneranna Vallavolikogu koosseisus vallavanem Ene Tähe, hariduse, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja Jane Metsa ning volikogu esimehe Armand Reinmaaga otsustanud, et esmaspäeviti (alates 28. veebruarist) edastame iganädalaselt Lääneranna Teataja veebiportaali vahendusel selgitavaid vastuseid küsimustele, mida meile on võimaliku haridusvõrgu reformi kohta esitatud. (Loomulikult on oodatud ka kõik lahendustele suunatud ettepanekud, mis saavad edastatud samadele inimestele.)
Praegusel perioodil käivad valla esindajad koolides kohtumas personali ja kogukondadega, et arutleda lahenduste ja ideede üle, kuidas jõuda otsustes tasakaalustatud, läbimõeldud ja jätkusuutliku haridustee pakkumiseni meie vallas tervikuna. Esialgsed ettepanekud on nii valla esindajatel kui neid oodatakse ka koolide endi poolt.
Olulisimateks märksõnadeks, millele püütakse lahendusi leida, on hariduse kvaliteedi tagamine koolides, kus õpilasi on kogu kooli peale kokku 1-2 klassitäie jagu ning kuhu igal aastal lisandub uusi õpilasi suurusjärgus keskmiselt kuni 5 last või vähem.
Kui ka Sinul on küsimus, esita see selgelt e-posti teel ajaleht@laaneranna.ee ning enim küsitud küsimused leiavad selgitavad vastused hiljemalt tuleva esmaspäeva õhtuks.
Küsimused ja vastused
Allolevalt toome teieni valiku esitatud küsimustest koos selgitavate vastustega.
Vastused 7. märtsil 2022
K: Kas vallavalitsus on uurinud, et miks eelistavad valla koolide 9 klasside lõpetajad (v.a. Lihula kooli 9 kl lõpetajad) minna mujale gümnaasiumisse kui Lihula Gümnaasium (väidetavalt lähevad kõik mujale gümnaasiumidesse)? Mis on need põhjendused?
V: Ei, kuid mõju võivad avaldada (ühis)transpordiga varustatus, senised harjumuspärased suundumused, süvaõppe kallakud, huviharidus, harjumused ning traditsioonid.
Lihula Gümnaasiumis õppivad õpilased seisuga 01.03.2022
10. klass, kokku 22 õpilast:
19 on lõpetanud põhikooli Lihulas
1 Valgast
1 Paliverest
1 Põhja-Pärnumaalt (käis aasta peale põhikooli lõpetamist Pärnus Kutsehariduskeskuses ja sellest õppeaastast tuli gümnaasiumisse 10. klassi).
11. klass, kokku 15 õpilast:
11 on lõpetanud põhikooli Lihulas
1 Tallinnast (oli käinud aasta kutsekoolis)
1 Virtsust
1 Puhjast
1 Varblast
12. klass, kokku 10 õpilast (1 alates 07.03.2022):
9 on lõpetanud põhikooli Lihulas
1 Järvamaalt
Lihula põhikooli lõpetajate seas on ka neid, kes on Lihula Gümnaasiumis õppinud alates 7. klassist (Kõmsilt või Metskülast tulnud õpilased).
K: Kui suurele hulgale õpetajatele ei jätku enam tööd juhul kui viiakse läbi haridusvõrgu korrastamine viisil, kus kõigilt 9 kl koolidelt kaotatakse III aste ja 6-klassilistelt koolidelt kaotatakse 5 ja 6 klass?
V: Teoreetiliselt 14 õpetajat (täistööajaga).
K: Volikogule esitletud slaididel on prognoositud, et 2029 aastal on 1 klassi õpilaste arv vallas vaid 14. Kas üldjuhul on olnud vallas registreeritud sündide arv täpselt vastavuses 7 a pärast 1 klassi läinud laste arvuga?
V: 2029. aastal 01. septembril kooli minevad lapsed sünnivad 2022. aasta 1. oktoobrini (PGS § 9 lg (2). Koolikohustuslik on isik (sealhulgas välisriigi kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isik, välja arvatud Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja laps, kelle elukoht on Eestis), kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks.)
Pendelrännet ei ole võimalik ette prognoosida. Loodetavasti need arvud ei vähene.
Artikliga saab tutvuda: OECD analüüs „Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis: regionaalne valmistumine demograafiliseks muutusteks“ – kokkuvõte haridusvaldkonna olulisematest sõnumitest ja soovitustest
K1: Kui palju maksab Virtsu lasteaiarühma kolimine Virtsu kooli? Selleks on vajalik kohandada ruumid, välja ehitada väikelastele sobiv tualettruum, lisaks on vaja rajada lähedusse aiaga piiratud mänguala.
Loodate koolide funktsionaalsemaks muutmiseks raha saada vallavara müügist ja rentimisest. Samas seni pole leitud otstarvet Kasari Kooli ruumidele.
K2: Kui suured on orienteeruvad kulud, mis on vaja teha selleks, et muuta Virtsu Lasteaia ja kooli kasutuses olevad ruumid multifunktsionaalseteks kogukonna majadeks (s.h kui kulukas on lasteaia kolimine koolimajja) ning kuidas selle tarbeks leitakse vahendid?
V1: Virtsu Kooli ruumide kohaldamiseks (sh kooli kinnistu) multifunktsionaalseks keskuseks koostatakse eskiisprojekt. Seejärel on võimalik hinnata tervisekaitsenõuetele vastava lasteaiarühma ehituse orienteeruvat maksumust. Kasari kooli kinnistu jagatakse kaheks eraldiseisvaks kinnistuks ja vallavalitsus teeb volikogule ettepaneku kinnistute võõrandamiseks enampakkumise korras.
V2: Täpsemad kulud selguvad eskiisprojekti valmimise järgselt. Lasteaia kolimine koolimajja maksab hinnanguliselt 80 000 €
K1: Kas vallal on õigus küsida kõrgemat kohatasu lasteaia laste ja õpilaste pealt kui nad ei ole registreeritud Lääneranna valda?
K2: Kui palju läheb maksma nende õpilaste kohatasu, kes jätkavad haridusteed väljaspool koduvalda? Silmas pidades just Varbla ja Koonga piirkonda.
V1: Vallavalitsus on praktiseerinud kohatasu võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt, kohalikud omavalitsuses arveldavad omavahel kohamaksumuse osas.
V2: Õppekoha tegevuskulu kehtestab kooli pidaja. Õppekoha tegevuskulu piirmäär 2022. aastal on kuni 96 eurot kuus. Riigi Teataja: Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2022. aastal
K: Kas vallavolikogus või vallavalitsuses on olnud arutlusel või otsustamisel lasteaias toiduraha kehtestamine. Kui jah, siis mis põhjusel seda ei ole tehtud? (lasteaedades on kokku 197 last ning kui toidukord maksaks 2 euri ning kohal käiks lapsed u. 70% ulatuses, siis oleks see vallale täiendav sissetuleks summas u 66.000 eur)
V: Vallavalitsuses on teemat arutatud, volikogu tasandil veel mitte. Oleme lasteaia laste toitlustamisega seotud küsimuse üles võtnud ka kohtumistel hoolekogudega, haridusasutuste personaliga ja kogukondadega. Sel teemal oleme saanud ka erinevaid vastakaid arvamusi.
Vallavalitsus on seisukohal, et toiduraha maksmine lapsevanemate poolt annab võimaluse distsiplineerida lapsevanemaid teatama lapse lasteaeda mitteviimisest ja annab võimaluse toitlustamisega seotud tooraine ning ressursi optimaalsemaks kasutamiseks. Teema on käesolevalt aktuaalne ja on võetud aruteludeks.
K1: Kui suured on orinenteeruvad lisakulud, mis on vajalikud transpordi tagamiseks õpilastele ja õpetajatele, koondamistasud jne. juhul kui Virtsu Kool muudetakse 6 klassiliseks?
K2: Kui suur on planeeritav kulu transpordi lisamisel ja ümberkorraldamisel? Kas on välja arvutatud kui palju lisandub transporti vajavaid lapsi ja kui palju suurenevad vahemaad? Millal on plaan nt välja töötada sõidugraafikud?
V: Praegu käib koostöös Pärnu Ühistranspordikeskusega arutelu kogu Lääneranna valla ühistranspordiga varustatuse ülevaatamiseks ja võimalike muudatused sisseviimiseks elanikkonna paremaks teenindamiseks. Samal ajal vaadatakse üle ka valla poolt osutatav õpilasvedudega seotud kulud (sisse ostetud ja enda poolt osutatavad).
K: Kas olete analüüsinud võimalust, et need pered, kellel kodulähedane kooliaste likvideeritakse ja kui nad igal hommikul sõidavad nö oma koolimajast mööda viies lapsi kilomeetreid kaugemale kooli vahetavad ka lõpuks elukohta? Või nt kasutavad võimalust väljendada protesti ning kirjutavad end vallast välja? Kui suur võib olla sellisel juhul eelarvesse laekumata jääv üksikisiku tulumaksu osa?
V: Tulumaksuseaduse §5 punkt 1 lõike 1 järgi laekub kohaliku omavalitsuse üksuse tuludesse 11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Kui isiku brutotasu kuus on 1500.- (Statisikaameti järgi oli 2021. a III kvartali keskmine palk 1553.-), siis kohaliku omavalitsuse tulu on 179,40 kuus ja 2152,80 aastas.
K: Kuidas on jagunenud investeeringud 5 aasta lõikes valla erinevate piirkondade peale?
V: Esitatud investeeringute aluseks on võetud ühinenud valdade ehk Lääneranna valla olemasolu periood – 4 aastat. Valla erinevate piirkondade investeeringuid 4 aasta lõikes: Investeeringud 2018-2021
Täiendavalt saab lugeda: Lääneranna Teataja nr 8 (42) 2021 a Andres Hirvela lühiülevaadet artiklist “Kokkuvõte valla investeeringutest“, lk 12.
K: Palun esitage viimase viie aasta vallavalitsuse eelarve ridade kasutamata jääk summa ja protsendi kaupa. Palun esitage ka viimase viie aasta eelarve ülekulu eelarve ridade kaupa summa ja protsendi ära näitamisega.
V: Esitatud on põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse väljaminekute jaotus tegevusalade järgi alates 2018. aastast (formaadis: täpsustatud eelarve – täitmine – vahesumma – vahe %): Eelarve täitmised 2018-2021
Vastused 28. veebruaril 2022
K: Kas vallavalitsus on ammendanud kõik muud võimalused kulusid kokku hoida ning milliseid kulude kokkuhoiu meetmeid on rakendatud?
V: Vallavalitsus vaatab käesolevalt üle kõikide valdkondade kulud (sh laenud) ja otsib võimalusi kulude kokkuhoiuks ja optimeerimiseks tehes kulude-tulude analüüsi.
Jätkub kõigi valla haldusasutuste struktuuri optimeerimine: üle vaadatakse vallavalitsuse struktuuride koosseisus olevate ametnike ametijuhendid ja reaalsed tööülesanded ning vajadused. Hetkel on täitmata kaks ametikohta ja otsitakse lahendusi ning võimalusi nende mittetäitmiseks, samuti üleüldiseks optimeerimiseks koosseisude ülevaatamise ja võimalusel teenuste sisse ostmiseks erasektorist. Sama kehtib ka hallatavate asutuste kohta.
- ees on ootamas amortiseerunud ruumide lammutamine ja nendes elavatele isikutele usaldusväärsete elamistingimuste võimaldamine;
- vallavara müük, millega vähendatakse hilisemalt hoonetega seotud kulusid.
- üle vaadatakse ja analüüsitakse vallavalitsuse ja hallatavate asutuste püsikulud ja korraldatakse hanked (nt side, kindlustused, sõidukite hooldustööd);
- vaadatakse üle elanikele osutatavate teenuste hinnad ja vajadusel korrigeeritakse (nt munitsipaaleluruumide üürid, munitsipaalomandis olevate äriruumide üürid, sotsiaalteenused, lasteaiateenused, kultuur, huviharidusteenused täiskasvanutele jms);
- vaadatakse üle olemasolevad ja pikaajalised äriruumide rendilepingud ning viiakse vajadusel sisse muudatusettepanekud;
- vaadatakse üle valla poolt osutatav ja sisseostetud õpilastransport;
- piirkondades teenuste koondumised (multifunktsionaalsed keskused).
K: Kas on uuritud laste eelistusi ja vanemate eelistusi ning psühholoogilist mõju laste psüühikale kui 7-9 klassi või 4-6 klassi lapsed peavad hakkama koolis käima näiteks 25 km kaugusel?
V: Uuringu koolivahetuse kogemusest ja toetamisest tellis Haridus- ja Teadusministeerium. Uuringutulemused võttis 2021. aastal kokku Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendus-uuringute keskus RAKE.
Uuringu autoriteks on Helen Urmann, Marvi Remmik, Liana Roos, Siim Espenberg.
Lõik uuringu sissejuhatusest:
Muutuv demograafiline olukord mõjutab muuhulgas ka haridussüsteemi. Rahvastiku vähenemisest tulenevalt on Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2021 – 2035 ühe strateegiliselt olulise tegevusena nimetatud õppeasutuste võrgu korrastamist. Õpilaste arvu muutus on piirkonniti erinev – osades piirkondades tuleb õppekohti juurde luua, kuid paljudes omavalitsustes on õppekohti oluliselt enam kui õpilasi. Arengukava näeb ette, et kohalikul omavalitsusel, kelle pädevuses on põhihariduse korraldamine, tuleb tagada kodulähedane õpe vähemalt põhikooli esimeses ja teises kooliastmes ning kahaneva rahvastikuga piirkondades tuleb kolmanda kooliastme õpe tagada vähemalt omavalitsuse suuremates keskustes, kindlustades sealjuures õppes osalemist toetavad teenused.
Uuringuga saab tutvuda: ÕPILASTE ARENGU JA KOOLIVAHETUSE TOETAMINE ERINEVAT TÜÜPI PÕHIKOOLIDES
K: Milliste põhimõtete järgi on jaotatud ruumide kulud teistes, kus ristkasutatakse ruume rahvajamade jt. valla eelarvest toetatud või ülalpeetavate asutuste/MTÜ jne. poolt?
V: Lõpe Kool – hoonet kasutavad kool, lasteaed ja raamatukogu
Koonga Kool – hoonet kasutavad kool, lasteaed ja raamatukogu
Kõmsi Lasteaed-Algkool – hoonet kasutavad kool, lasteaed ja raamatukogu
Varbla Kool – hoonet kasutavad kool ja lasteaed
Raamatukogudele jaotatavate kulude protsendid tulenevad ruumide proportsioonist kogu hoones.
Kulude jagamise protsendid, mis ei sõltu ruumide suurusest, on raamatupidamisele andnud koolide direktorid koostöös raamatukoguga.
K: Palun edastada täpsem info valla 2022 aasta eelarves toodud personalikulude suurenemise kohta (389 150 eur suurenemine võrreldes tegelike kuludega 2021 aastal), majandamiskulude (124 541 eur suurenemine võrreldes tegelike kuludega 2021 aastal) ja muud kulud (48 415 eur suurenemine võrreldes tegelike kuludega 2021 aastal)?
V: Personalikulude suurenemine sisaldab üldhariduskoolide õpetajate (miinimumpalgamäär tõuseb 7%), lasteaiaõpetajate (7%), lasteaiaõpetajate abide (5%), Lihula Muusika- ja Kunstikooli õpetajate (11%), miinimumpalgaliste töötajate (10%), vallavalitsuse ametnike (keskmiselt 5%) palgatõusu.
Majandamiskulud. 2022 a. eelarve võrreldes 2021 a. täitmisega on suurenenud, kuid kui võrrelda 2022 a. eelarvet 2021 a. eelarvega, on selle vähendamine suurusjärgus 191 000 eurot.
2022. a eelarvesse on lisandunud Pärnumaa Ühistranspordikeskuse poolt osutatav sotsiaaltransporditeenuse kulu 100 000 eurot, kuna lõppevad Pärnu maakonnas algatatud pilootprojektiga eraldatud vahendid ja kohalikud omavalitsused võtavad kulud 100% enda kanda. Soov on, et piirkonnas teenuse osutamine ei halveneks.. Elektri, kütuse jt hindade tõusu tõttu ei ole eelarvesse täiendavaid vahendeid eraldatud.
Muud kulud. Planeeritud reservfond 50 000 € ja riigilõivukulud 1 000 €, kokku 51 000 €.
Vallavalitsuse korralduse alusel reservfondist tehtud eraldise summa võrra vähendatakse reservfondi eelarvet ja suurendatakse vastavat alaeelarvet sisu järgi.
K: Kui suured on orienteeruvad kulud, mis on vaja teha selleks, et muuta seniste koolimajade funktsionaalsust ja mis on plaanis teha tühjaks jäävate ruumidega ning kuidas selle tarbeks leitakse vahendid?
V: Kogu vallavara, mida ei ole vaja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks, on võimalik nii võõrandada kui ka rendile anda. Selles osas teeb otsuse vallavolikogu. Vaata näiteks viimast postitust Lääneranna Teataja veebilehel: Lääneranna Vallavalitsus müüb korteriomandeid ja kinnistuid. Vaata erinevaid kuluarvutusi tabelitest, mis on lisatud konkreetsemate küsimuste alla.
Vahendid leitakse näiteks vallavara müügiga, kokkuhoiuga (nt erinevad energia kokkuhoiumeetmed sh ümberehitustööd).
K: Miks on Lääneranna valla haridusvõrgu reformi läbiviimisega nii kiire? Kas ei oleks mõtet valla ühe olulisima sotsiaalse süsteemi ümberkorraldust veidi põhjalikumalt kavandada, arvestades ka muutuseid 3 aasta taguse uuringu lähteandmetes ning elanike rahulolu ja ootuseid haridusele?
V: Haridusvõrgu reformimise vajadus on eksisteerinud aastaid ning “ebapopulaarseid otsuseid” on pidevalt edasi lükatud. Vallavalitsus on korduvalt kinnitanud, et praeguse haridusvõrgu murekohaks on õpilaste arvu pidev vähenemine ja kvalifikatsiooniga õpetajate puudumine koolides. Olukord on aastatega üha süvenev ning sarnasel viisil pole võimalik jätkata. Tänaseks oleme seisus, kus me ei suuda pidada üleval senisel hulgal õpikohti erinevates piirkondades, sest meil ei ole koolis käivaid lapsi. Näiteks 2022. aasta veebruari keskpaigaks oli kogu vallas sündinud juurde 1 laps.
Valla juhtimisel peame me rääkima ka negatiivsetest ning muret tekitavatest teemadest. Haridus on üks osa kogu valla heaolust ja käekäigust. Olukorraga seonduvalt toome välja probleemi olemuse ning avalikkusele võimalikke lahendusi ja ühtlasi kogukondi kaasates, saame kõik osaleda vallale nii olulise valdkonna arengu ja edasise käekäigu planeerimise juures. Loodame siiralt mõistlikke ja argumenteeritud arutelusid, misjärel saavad volinikud teha selgeid ja tulevikkuvaatavaid otsuseid.
(Vaata ka küsimusi-vastuseid sarnasel teemal aastast 2020: Haridusvõrgu reform – kellele ja milleks?)
Loe lisaks:
Lääneranna Vallavolikogu | Volikogu tööst ja väljakutsetest: haridusvõrgu reform
Vaata ka küsimusi-vastuseid sarnasel teemal aastast 2020:
