Lottemaal, mis võitis Pärnumaa Tegija 2020. aasta peapreemia ehk Pärnumaa Karu tiitli, toimus 25. novembril Pärnumaa 2021. aasta tegijate tunnustusüritus. Lääneranna vald valis aasta ettevõtteks K.MET AS – tunnutuse võttis vastu ettevõtte finantsjuht ja juhatuse liige Liia Veek abikaasaga.
Konkurss Pärnumaa Tegijad on kõrgeim maakondlik tunnustus ettevõtjatele ja vabakonnale. Konkursil selgitatakse välja enim tähelepanu väärivad ettevõtted Pärnumaa jaoks olulisemates valdkondades: tublimad vabatahtlikud, tegusamad MTÜ-d ning aasta teo tegijad. Konkursile valivad oma valla aasta ettevõtte kõik Pärnumaa omavalitsused.
Ajatu kingituse Lääneranna valla poolt valmistas Vaas&Vaas.
Intervjuu K.MET AS juhataja Mardo Leiumaaga
Intervjuu viis läbi Pärnumaa Arenduskeskuse turundusjuht Hando Murumägi.
Palju õnne võidu puhul. Kas Lääneranna aasta ettevõtte tunnustus tuli Teile üllatusena?
Eks vast küll. Ega minul pole teadmist, mille järgi ettevõtet vallas hinnatakse. Aga see polegi meile tähtis. Meie teeme siin oma igapäevast tööd, proovime võimalikult hästi ennustada ja arvestada oma tegemistes nii välimisi (see, mis suures ilmas toimub) kui sisemisi mõjusid. Vahest tuleb aasta parem, vahest jällegi tagasihoidlikum.
Kui palju hetkel K.MET-is töötajaid on ning kui raske on leida sobivat tööjõudu?
K.MET-is on täna „hingekirjas“ 78 töötajat, paar inimest on lastega kodused. Tööjõuga võiks parem olla. Pean siin silmas seda, et täna oleks mõnda töötajat juurde vaja ja hetkel meil ümbruskonnas vajalikke inimesi „ripakil“ ei ole.
Kui suur osa K.MET-i toodangust läheb eksporti?
Ekspordiosa on täna 80%, seega kodumaale jääb 20%, mis siis veel omakorda teiste ettevõtete toodangu(ga)s jällegi piiri taha läheb ja see on jällegi umbes 80%, seega on siis eksport kokku umbes 96%.
Võiduvideos toodi välja, et olete muutnud tootmist keskkonnasõbralikumaks ja olete rakendanud ka keskkonnajuhtimise süsteemi. Kas saate rääkida, mida olete seoses sellega oma tootmisprotsessides muutnud?
Keskkonnajuhtimise süsteemi sertifikaat on meil olnud alles aasta. Oleme seadnud endale eesmärgid, kuidas võiks meie ettevõttes keskkonnale loodussõbralikumalt läheneda.
Ega tootmisprotsessi suurt loodussõbralikumaks teha ei annagi, vast energiat vähem tarbivad seadmed, vähem tootmisjäätmeid, toodete parem disain. Ka päikeseenergia kasutamine tootmises, olmejäätmete vähendamine ja sorteerimine. Hoonete energiatõhusus. Näiteks talvesoe, kus fossiilne küte järk-järgult asendumas rohelisemaga.
Suurima panusena toodi välja Virtsu kalatehase äraostmine ning antud piirkonna arendamine.
Mis plaanid on teil laiemalt Virtsu kalatehase alaga?
Virtsu Kalatehase ala on seni olnud kiivalt valvatud kinnine territoorium. Nõukogude ajast pole seal mingit erilist majandustegevust toimunud. Kõike on vaid laguneda lastud. Tegelikult on see pärand, mille omale kinnistu omandamisega saime, kohutav. Meeletu sodi, mida koristama peame. Enamuse väärtuslikust, nagu vanametall ja muu, vedas eelmine omanik minema. Meie saime ja saame veelgi vaid prügila arveid tasuda. Lisaks on kinnistul hulk potentsiaalset õlireostust ja muid ohtlikke kemikaale, mille peame likvideerima ja mis esialgu meile üle jõu käib. Seega arendamiseni me veel pole jõudnud, esimene aasta on eelkäijate hoolimatuse tulemuste koristamisele kulunud.
Positiivse poole pealt: kogu selle sodikihi alt oleme välja kaevanud suhteliselt heas korras ja taaskasutatavad hoonekarkassid. Jätkub pinda nii tootmisettevõtetele kui kaubanduse ja teeninduse tarbeks.
Kogu kaldaala on plaanis anda avalikku kasutusse. Soov on ehitada promenaad, kus ka väike park ja leiduks huvitavat tegevust nii väikestele kui suurtele. Endisest soolamistsehhist loodame, et saab rannahoone rannarestorani ja suure katusealusega ürituste tarbeks. Ning ka sadamat tahame käigus hoida.
Esialgne visioon hakkab arhitektide käe all juba valmima ja loodame seda peagi huvilistele tutvustada Virtsu Kalatehase Keskusena.
Küllap inimesed on kärsitud ja ootavad, millal saaks juba sisse kolida. Tegelikkuses võtab see projekt aega aastaid. Hea, kui järgmise aasta jooksul vajaliku dokumentatsiooni, nagu detailplaneering ja muu vajalik, korda saame. Seejärel saame intensiivsemalt unistuste elluviimisega tegelema hakata.
Kalatehase territooriumil on juba korraldatud mitmeid üritusi.
Mis üritused need on ning mis on tulevikus plaanis?
Üritusi on tõepoolest juba olnud päris mitu, kuigi otsest plaanimist veel pole olnud, sest ala oli ju üsna räämas. Enamasti on ideed tekkinud spontaanselt. Kui aga loetlema hakata, tuleb isegi väike nimekiri kokku. Oli laste grafititöötuba, mille käigus ilmetud plangud ja seinad palju rõõmsamaks said. Luuleõhtu oli. Jalgpalli ühisvaatamine. Paintballilahing küttis kirgi ja loodame, et tuleb lisa. Hiljuti oli nostalgiaõhtu, kus tulevases rannahoones pidutsemist harjutati ja lõkke valgel Kalatehases töötatud aastaid meenutati. Lisaks on territooriumil eraviisiliselt korraldatud huvilistele hulgaliselt tutvumis- ja meenutustuure.
Kuigi meie siiras soov on, et inimesed Virtsu Kalatehase Keskuse enda jaoks avastaksid, on praeguses territooriumi poolkorrastatud olekus ürituste planeerimine veel võimatu. Kuid küllap spontaanseid üritusi Robinsoni meelelaadiga inimeste tarbeks toimub veelgi.
Vaata ja meenuta toimunud üritusi:
Virtsu kalatehase piirkond läbi aegade (Lääneranna Teataja) / Virtsu Kalatehase territooriumi omandamisega seotud usutlus K.MET´ga. Intervjueerija: K. Madisson
Kalatehase Luulemürts (Virtsu uudised) / Tänavakunsti töötuba Virtsu vana kalatehase ees (virtsu.ee) / Kohe-kohe algab jalgpalli finaal (Virtsu uudised)
SUUR GALERII: Nostalgia retk Virtsu Kalatööstuse radadel 2021 (Mariann Peksar Photography) / GALERII: Nostalgia retk Virtsu Kalatööstuse radadel (Virtsu Rahvamaja)
Video filmis ja monteeris Reimo Ruubel.
Kõiki võitjaid ja võiduvideoid näeb Pärnumaa tegijate kodulehel: parnumaa.ee/tegijad
Loe lisaks:
Päise pilt: Lääneranna valla aasta ettevõte 2021. Fotol Liia ja Voldemar Veek / Foto: Haide Rannakivi
