Merilin Merirand
Ehitusspetsialist
Enne küttesüsteemi ehitamist tuleb arvestada, et tegemist on hoone ümberehitamisega. Sel juhul on vajalik elamute puhul esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt Ehitisregistri kaudu. Mitteelamute puhul (näiteks: äri- ja toomishooned) on vajalik ehitusluba.
Küttesüsteemi ehitamine
Kõige suuremat probleemi tekitab kortermajadesse küttesüsteemide ehitamine, kuna seda tehakse tihti ebaseaduslikult, mille tulemusena kannatab naaber. Kõige hullem on antud olukorras, kui seda tehakse iseseisvalt, ainsatki eksperti kaasamata. Selle tulemusena võib olla korteris väga suur tuleoht. Lisaks seab antud korteriomanik ohtu ka selles kortermajas elavate teiste inimeste elud.
Paraku on Lääneranna vallas väga palju kortereid, mis ei ole mõeldud ahju, kamina või pliidiga kütmiseks. Nende korterite küttesüsteemiks on projekteeritud kaugküte, kuid seda ei ole enam teatud piirkondades võimalik kasutada. Ühtegi korterisse ei tohiks küttesüsteemi ehitada ilma projektita ega korteriühistu nõusolekuta. Projekt on väga oluline osa, kuna projekteerija teab, milliseid materjale võib õigetes kohtades koos kasutada ja arvestab vajalike tuleohutuskujadega.
Kõigist variantidest on kõige parem kogu kortermajale uue küttesüsteemi projekti koostamine, kuna kõik korterid saavad luua omale uued küttesüsteemid ja arvestatakse sellega kui tervikuga. Lisaks ei pea ükski naaber muretsema teise naabri küttesüsteemi korrasoleku pärast. Terviklahendus tuleb kindlasti efektiivsem ja odavam kui igal korteril eraldi.
Kortermajasse küttesüsteemi ehitamine
Kui alustad küttesüsteemi paigaldamisega oma korteris, siis kõigepealt suhtle korteriühistu juhatusega, et saada teada, mis on nende tulevikuplaanid küttesüsteemi osas. Kui nad ei plaani lähiajal küttesüsteemi renoveerida ega välja vahetada, siis küsi nõusolekut enda küttesüsteemi muutmiseks ja ümberehitamiseks. Kui nõusolek on olemas, siis uuri erinevaid küttesüsteemi lahendusi ja konsulteeri projekteerijaga. Projekteerijaga koostöös vali välja küttesüsteem ja uuri erinevaid hinnapakkumisi ning vali küttesüsteem, mis on kõige otstarbekam. Telli projekteerijalt küttesüsteemi projekt ning otsi erinevaid firmasid, kes soovitud küttesüsteemi paigaldavad. Kui oled leidnud firma, siis kindlasti uuri tagasisidet kelleltki, kellel on sama süsteem või erinevatest internetiallikatest, et veenduda paigaldaja usaldusväärsuses.
Enne ehitustöid tuleb esitada ehitusteatis. Kindlasti lepi enne kokku, et võimalusel teeks seda projekteerija, kuna seda peab tegema Ehitisregistri keskkonnas (www.ehr.ee). Kui omavalitsus on ehitusteatise kooskõlastatud, siis võib teie valitud firma ehitustöödega alustada. Kui küttesüsteem on kasutamiseks valmis, siis tuleb esitada Ehitisregistri kaudu kasutusteatis. See tähendab, et küttesüsteem on valmis kasutamiseks ja ehitatud vastavalt ehitusprojektile.
Õhksoojuspumpade seadustamine või paigaldamine
Õhksoojuspumba paigaldamine liigitub samuti hoone ümberehitamiseks. Vastavalt ehitusseadustikule tuleb enne õhksoojuspumba paigaldamist esitada vallale ehitisregistris (www.ehr.ee) ehitusteatis koos õhksoojuspumba projektiga. Ehitusteatise juurde peab olema lisatud ka omaniku kirjalik nõusolek. Kui on tegemist kortermajaga või hoonega, kus omanikke on rohkem kui üks, siis on vaja kõigi kaasomanike nõusolekut või korteriühistu olemasolul korteriühistu liikmete volitatud esindaja nõusolekut.
Õhksoojuspumba paigaldamisel tiheasustusega piirkondades (Lihula ja Virtsu) tuleb arvestada sellega, et õhksoojuspumpa ei paigaldata hoone tänavapoolsesse seina.
Kui õhksoojuspump on paigaldatud, aga ei ole kantud registrisse. Sel juhul tuleb otsida üles kogu dokumentatsioon õhksoojuspumba kohta ja lisada juurde omanike nõusolekud (elamute puhul) või korteriühistu juhatuse kirjalik nõusolek (korterite puhul) ning saata kogu dokumentatsioon Lääneranna valla e-posti aadressile või tuua dokumendid eelneval kokkuleppel Lääneranna Vallavalitsusse (Jaama tn 1, Lihula). Ehitusspetsialist vaatab kogu dokumentatsiooni üle ja kui kõik vajalikud dokumendid ja nõusolekud olemas, teeb ta Ehitisregistrisse kande õhksoojuspumba kohta.
Küttesüsteemi seadustamine
Paljud inimesed on ehitanud korterisse kütteseadme (ahju, pliidi või kamina), mis tuleb tagantjärgi seadustada, või on soetanud eluruumi, milles paikneva kütteseadme on eelmine omanik ebaseaduslikult paigaldanud. Kuigi küttesüsteemi on juba aastaid kasutatud ja probleeme ei ole esinenud, tuleb siiski tõendada selle ohutus.
1. samm: eksperthinnang
Ehitatud küttesüsteemi seisukorra sobivuse kohta on vajalik eksperthinnang. Eksperthinnangu andmise kompetents on olemas:
- korstnapühkija-meister, tase 5
- pottseppmeister, tase 5
- tuleohutusekspert, tase 6
Eelnimetatud pädevusega isikuid on võimalik leida või küsida:
- SA Kutsekoda kodulehelt: https://www.kutsekoda.ee
- Eesti Korstnapühkijate Koda kodulehelt: https://www.korsten.ee
- MTÜ Eesti Pottsepad kodulehelt: http://www.pottsepad.ee
- Päästeala infotelefonilt 1524
Muu olulise info seas annab eksperthinnangu koostaja üldise kokkuvõtliku hinnangu küttesüsteemi kohta (kas küttesüsteem on terviklik ja ohutu kasutamiseks). Kui ekspert annab hinnangu, et tegemist on ohtliku küttesüsteemiga, tuleb korteriomanikul hinnangus esitatud puudused kõrvaldada. Kui ekspert annab hinnangu, et küttesüsteem on kasutamiseks ohutu, on dokument küttesüsteemi seadustamisel oluline tõend.
2. samm: ehitise audit
Kui tegemist on müüritud kütteseadmega (tellistest või looduslikust kivist ja müürisegust kohapeal ehitatud kütteseade), tuleb teha ehitise audit kandekonstruktsioonide vastupidavuse tõendamiseks. Ehitise auditi eesmärk on tõendada ehitise või selle osa nõuetele vastavust ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutust või anda ehitise kohta muu hinnang. Ehitise auditiga tehakse kindlaks, kas olemasolev kandekonstruktsioon põrand, vahelagi) on piisava kandevõimega, et sinna ehitatud kütteseadme ja/või korstna koormust taluda. Kui kandekonstruktsioonid ei ole piisava vastupidavusega, siis tuuakse ehitise auditi aruandes välja lahendused, kuidas tagada kandekonstruktsioonide vastupidavus. Kui tegemist on metallist või malmist kütteseadmega, ei ole ehitise auditi tegemine vajalik.
Ehitise auditi tegemise pädevus on volitatud ehitusinseneril, tase 8, diplomeeritud ehitusinseneril, tase 7 ja ehitusinseneril, tase 6.
Pädevusega isikuid on võimalik leida SA Kutsekoda kodulehelt https://www.kutsekoda.ee ja Majandustegevuse registrist https://mtr.mkm.ee.
3. samm: kütteseadme kasutusele võtmine ehk seadustamine kohalikus omavalitsuses
Kütteseadme ohutushinnangute (eksperthinnang ja ehitise audit) alusel kasutusele võtmine seadustatakse kasutusteatise esitamisega. Kasutusteatis esitatakse kohalikule omavalitsusele elektrooniliselt ehitisregistris https://www.ehr.ee. Kui teavitamine ehitisregistri kaudu ei ole võimalik, esitatakse dokumendid kohalikule omavalitsusele paberkandjal. Sellisel juhul kannab kohalik omavalitsus ise andmed Ehitisregistrisse. Kui kohalik omavalitsus ei teavita kümne päeva jooksul pärast kasutusteatise esitamist vajadusest esitatud andmeid täiendavalt kontrollida, siis võib asuda küttesüsteemi kasutama.
Kui teil on tekkinud küsimusi, millele soovite saada vastuseid, saatke need julgelt Lääneranna Teataja toimetusse e-postile ajaleht@laaneranna.ee.
Ajalehe toimetaja valib küsimustest ühe, mis puudutab võimalikult paljusid valla kodanikke, ning palub vastata ametnikul, kelle vastutusalasse see küsimus kuulub.
Loe lisaks:
Päise pilt: Pexels.com
