Helle-Triin Hansumäe
Muinsuskaitseameti Pärnumaa nõunik
Lihula Kultuurimajas toimus 27.–28. augustil Muinsuskaitseameti ja Norra Kultuuripärandiameti koostööprojekti „Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu” konverents „ELAVAD VANALINNAD. Kultuuripärand ja kestlikud linnasüdamed”.
Konverents sõlmis kokku väikelinnade muinsuskaitsealadele suunatud projekti fookusteemad: kultuuripärandist lähtuv areng, ringmajanduse võimalus pärandkeskkondade elavdamisel ja sellekohase võimekuse loomine. Ligi üks kolmandik Eesti ehituspärandist on halvas või avariilises tehnilises seisukorras ja umbes neljandik ehituspärandist on kasutuseta. Paraku asub väga suur osa nendest tühjadest hoonetest just muinsuskaitsealadel. Ei saa mainimata jätta, et üheteistkümnest linnalisest muinsuskaitsealast üheksa on kahaneva elanikkonnaga.
Konverentsi eesmärk oli pidada valdkondade ülest dialoogi ajalooliste keskkondade elavdamise ja arengu teemadel, innustada ja toetada võrgustumist. Muuhulgas arutati selle üle, mis on ajaloolises keskkonnas tegutsemise lisaväärtus, millised on suurimad väljakutsed väikelinnade vanalinnade elavdamisel ning kuidas luua kestlikku linnaruumi kahaneva elanikkonnaga linnasüdames.
Eesti ja Norra koostöö kultuuripärandi valdkonnas on kestnud juba aastaid
Varasemalt on restaureeritud ja arendatud mõisakoole, omavahel on kokku viidud Eesti ja Norra omavalitsusi, vahendatud pärandispetsialiste ja teadmisi. Olles eelnenud koostööprojektidega väga rahul, olid mõlemad osapooled uuest projektist ja toetusvoorust väga huvitatud. Uuest taotlusvoorust võttis edukalt osa ka Lääneranna Vallavalitsus koostöös Lihula Muuseumiga. Taotlus esitati Lihula mõisa viinaaida restaureerimiseks, et rajada sinna restaureerimise infokeskus ja käsitöökoda. Lääneranna Vallavalitsusele eraldati toetuseks 500 000 eurot.
Lihula mõisa viinaaida restaureerimine
Arhitektuuriväärtust omav ajalooline viinaait seisab hetkel praktilise kasutuseta ja on lagunemisohtlik. Esmane ülesanne on hoone restaureerida, et see säiliks esialgsel kujul. Teine eesmärk on luua hoonele lisaväärtus, mis aitaks kaasa kogu Lihula linna vanema asustuse säilimisele ja taastamisele. Sotsiaalmajanduslikult on tähtis luua sinna restaureerimiskeskus, kus saaksid tööd eelkõige kohalikud meistrid, oleks võimalik sisse seada restaureerimise õpituba ning oleks võimalik korraldada külalismeistrite abil õppekursusi.
Kindlasti tõstab käsitöökoja avamine tööhõivet, arendab ettevõtlust ja innustab kohalikke majaomanikke korrastama oma hooneid traditsioonilisel viisil. Käsitöökoja avamine loob paremad tingimused piirkondliku pärandkultuuri väärtustamisele, käsitööoskuste edasiandmisele vanematelt meistritelt noortematele ja Lihula mõisa ning all-linna sotsiaalse sidususe tugevdamisele. Kõigel sellel on positiivne mõju ka turismile. Suureneb turistide arv, kes tulevad tutvuma Lihula linnuse, mõisakompleksi hoonete ja muuseumi ning Lihula linna ajaloolise miljööga, tuues piirkonda lisaraha.
Muinsuskaitse teabekeskuseid on Eestis liiga vähe – hetkel töötavad aktiivselt ainult Säästva Renoveerimise Infokeskused Tallinnas ja Tartus. Seetõttu on eriti tore, et Lihula mõisa viinaait sai toetuse ja et tekib keskus, kus kohalike hoonete omanikud saavad oma kodu lähedal oskusteavet selle kohta, kuidas oma maja korrastada ja hooldada.
Lääneranna Vallavalitsusele koostöös Lihula Muuseumiga otsustati ainsana eraldada maksimaalne toetussumma
Taotlusvooru esitati 29 taotlust ja küsiti toetust 11 miljoni euro ulatuses. Taotlusvooru maht on 2 859 647 eurot ja sellest jätkus toetust seitsmele projektile. Taotlusi rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest, kuhu panustavad Norra, Island ja Liechtenstein. Programmi kohta saab lähemalt lugeda Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehelt ja toetust saavate majade fotogaleriid saab näha Kultuuriministeeriumi veebilehelt. Peale Lihula said veel toetuse Võru, Valga, Paide, Haapsalu ja Kuressaare projektid.
Koostööprojektiga toetatakse ka muinsuskaitsealade kaitsekordade väljatöötamise protsessi. Käesoleva aasta lõpus alustatakse Lihula muinsuskaitseala uue kaitsekorra koostamisega, mille kohta koguneb informatsioon leheküljele www.muinsuskaitseamet.ee/lihulakaitsekord
Kodanike vastuvõtt ja konsultatsioon
Kogukonnaga ladusa koostöö tegemiseks alustab Muinsuskaitseamet 12. oktoobrist elanike vastuvõtte Lihula mõisa peahoone esimesel korrusel.
Vastuvõtt toimub kaks korda kuus (sellel aastal 09.11, 23.11, 07.12 ja 21.12). Tulen hea meelega ka ise objektidele kohale, et omanikele konkreetse hoone hoolduse ja restaureerimise küsimustes vajadusel nõu anda.
Selleks oleks hea kohtumised enne telefonitsi või e-kirja teel kokku leppida – helistada võib numbril 5191 6225 või kirjutada helle-triin.hansumae@muinsuskaitseamet.ee.
Küsi julgelt nõu ning abi, et ühiselt luua väärikas keskkond nii kohalikele kui külalistele.
Lihula linn. Esiplaanil linnuse varemed ja Lihula mõis / Foto: Muinsuskaitseamet
Loe lisaks:
KAART | Lihula muinsuskaitseala inventeerimine 23.-27.08.2021
KUTSE | Lihula aastakonverents 27.-28. augustil Lihula kultuurimajas ja muuseumis
Päise pilt: Lihula mõisa viinaait (paremal). Taamal mõisa peahoone / Foto: Endel Apsalon
