Kuis edasi?
Rait Maruste
Lääneranna Vallavolikogu esimees, haridus- ja noorsootöökomisjoni liige
Kandideerib nimekrjas: Valimisliit Tegusad Kogukonnad
Poliitika, ka kohalik, ei ole midagi muud, kui avalike asjade arutamine ja otsustamine. Poliitikat ei pea ei pelgama ega arvustama, veel vähem naeruvääristama või sellest eemale hoidma.
Meie ühiselulised asjad peavad saama ikkagi arutatud ja otsustatud. Suure hulga eemale jääjate tõttu toimub otsustamine kitsamas ringis ja ühekülgsemalt kui saaks ja peaks. Peaksime vahet tegema poliitikal ja politikaanlusel ehk põhimõttelagedal enese upitamisel või omakasulisel toimetamisel või intrigeerimisel. Võim ei ole privileeg, võim on vastutus.
Rahva esinduskogud – Riigikogu või kohalikud volikogud on erinevaid vaatenurki ja tõekspidamisi esindavate inimeste kogud, kelle kõik otsused on poliitilised otsused. Tehakse valikuid mida eelistada, millele ja mis tarvis raha eraldada, kuhu suunas areneda, kus kulutusi kokku tõmmata jne jne. Need kõik on valikute tegemise otsused – eelistatakse üht ja jäetakse kõrvale teine või kolmas lahendus.
Teoks saab reeglina see, mis on volikogus esindatud erinevatele vaadetest kõige edasiviivam, laiapõhjalisem ja vallale sobivam. Et see nii oleks igati asjakohane, kui valijad väljendaksid oma soove ja hinnanguid valla juhtkonnale nii volikogu kui vallavalitsuse kaudu.
Elu ühisasjade arutamine sisaldab juba olemuslikult vastandumist. Elu, nii isiklik, seda enam ühiskondlik, on täis vastuolusid. Ühtedel ühed arusaamised, teistel teised. See on täiesti normaalne olukord. Seepärast üleskutsed vastandumiste vältimiseks on kenad ja heas soovis tehtud ning sellisena hinnatavad. Kuid paraku vastuolulisi keerulisi olukordi ei saa paratamatult ainult ühesuunaliselt või -meeleliselt vaadata, arutada ja otsustada. Vaidlused ja argumenteerimised on vältimatud. Näiteks ühed arvavad, et koolivõrku tuleb koomale tõmmata ja koole sulgeda, teised, et see on vastuvõetamatu ja kohaliku kogukonna väljasuretamine. Näiteid võib tuua hulgi. Tarkus on jõuda kompromissini või leppida vähemusse jäämisega.
Need, kes on saanud kogumis kõige rohkem rahva hääli ehk toetust, saavad sellega mandaadi poliitilisteks valikuteks ja otsustamiseks. Valikud tulevad ka ellu viia. Selleks peab valimiste edukail olema volikogus ka enamus (koalitsioon), et ka vastuolulised teemad ja otsustused saaksid tehtud ja rakendamisele võetud. Ka (võimu)koalitsioon on demokraatia tervisele ja otsuste tasakaalustatusele hea, sest suurimat esindatust omav kogum (valimisliit või erakond) peab partneritega läbi rääkima ja nendega arvestama.
Eelmistel valimistel said volikokku 3 poliitilist rühmitust ning ühel neil – Lääneranna Valimisliidul oli ainuvõim otsustamiseks. See viis võimu monopoliseerimiseni, küsitavatele eesmärgiseadetele ja rahakulutusteni ning lõpuks ka valimisliidu lagunemiseni. Seekordsetel valimistel osalevate rühmituste arv tõusis viiele. Mis on iseenesest igati tervitatav ja tore, sest näitab, et erinevate vaadete ja eesmärkidega inimeste arv on kasvanud ja seeläbi ka volikogu mitmekülgsemalt koostatud. Areng näitab ka seda, et meil on rõõmustavalt suur hulk inimesi, kellele läheb valla areng korda ja nad tahavad omalt poolt sellesse panustada.
Möödunud valimisperiood näitas seda, et meil on vaja veel kõvasti sihipäraselt pingutada, et vald kujuneks üheks suureks ühtseks kogukonnaks ja kaoks või väheneks vimmavedamine üksikute isikute ja kogukondade vahel ning iga hinna eest teki enda peale vedamine. Väljendan lootust, et meie volikogus ja vallavalitsuses saavad olema puhaste käte, sooja südame ja avara pilguga inimesed ning kõrvale jäävad väiklus, mugavus ja omakasulisus.
Et vallast saaks vald – Lääneranna valda ees ootavad väljakutsed
Andri Annerviek
Lääneranna Vallavolikogu liige, maaelukomisjoni liige ja revisjonikomisjoni aseesimees
Kandideerib nimekirjas: Eesti Keskerakond
Maapiirkondades elamine ning eluks vajalike eelduste loomine ei ole sugugi iseenesest mõistetavad. Ka maal peab igaüks tundma, et siin on turvaline paik oma pere ja kodu loomiseks.
Selleks peavad olema tagatud nii kodulähedased töökohad kui ka võimalus endale ise töökohti luua. Noortel peredel peab olema võimalus oma lapsed panna kodulähedasse kooli ja lasteaeda. Eakatele on vaja kodulähedasi hooldekodusid. Tagatud peavad olema kiired ühendused maailmaga läbi korras teedevõrgu, sujuva ühistranspordi ja kiire internetiühenduse. Vaja on poode esmatarbekaupade soetamiseks.
Vallaelu arendades on oluline silmas pidada kõiki neid aspekte. Seda võiks võrrelda autosõiduga – ühe ratta eemaldamisel neljast on edasi sõitmine palju keerulisem, kui mitte võimatu. Sama on ka eluga maal. Lihtsa kinnisideena koole sulgeda või jätta loomata soodsad tingimused ettevõtetele – olemegi eelneva näite põhjal auto alt ära võtmas seda ratast, mille abil me edasi liigume.
Need soodsaks elukeskkonnaks vajaminevad tegurid tuleb tagada läbi põhjalikult läbimõeldud kohaliku omavalitsuse tegevuse. Alles siis saame rääkida inimeste jätkusuutlikust tahtest maale elama jääda ning ääremaade atraktiivseks muutmiseks vahepeal mujale kolinud peredele ning muidugi ka täiesti uutele tulijatele.
Eeltoodud strateegiliste lähtekohtade kõrval on oluline vallavalitsuse igapäevane kättesaadavus ning pakutava avaliku teenuse kvaliteet. Need olid ka ühed põhiargumendid 2017. aastal ellu viidud haldusreformile. Eesmärgiga toetada läbi mastaabiefekti omavalitsuste võimekuse kasvu, kindlustades kvaliteetsed avalikud teenused, nende aeg-ruumiline kättesaadavus ja majanduslikult tõhus korraldus.
Riigikontroll on oma hiljutises ülevaates uurinud haldusreformi-järgsete omavalitsuste teenuste korraldust ning on suurimate vajakajäämistena välja toonud just asjaajamisele kuluva aja kasvu ning kogukondade kaasamist vaid formaalselt.
Lahendamist vajab nimetatud probleem ka endise Lihula, Hanila, Varbla ning Koonga valla ühinemisel tekkinud Lääneranna vallas. Seda varjutab veel tänane kehv finantsseis, nii väga kõrge laenukoormuse kui ka suuremateks investeeringuteks vajaminevate vabade vahendite nappuse tõttu.
Lääneranna valla kehvast finantsseisust peavad endale aru andma kõik täna valimistele vastu minevad valimisnimekirjad – see on paratamatus. Tänane reaalsus on see, et vald vajab olukorra parandamiseks vähemalt kolme põhitingimuse täitmist:
1) põhiväärtused – mille najale valla areng tugineda saab;
2) ettevõtlik meel – ehk siis inimesed, kes tahavad ja oskavad raha otstarbekalt kasutada;
3) tihedam koostöö riigi tasandil – et leida võimalusi piirkonda investeeringute tegemiseks raha sisse tuua.
Lähtudes väljatoodud põhitingimustest toon näited, kuidas seda oma valimisnimekirja siseselt lahendada oleme püüdnud.
Esiteks, oleme oma põhiväärtused läbi mõelnud ning kajastanud need põhjalikult ka programmis. Kindlasti tasub välja tuua, et meie lähenemine ei keskendu mitte olemasoleva lammutamisele, vaid tõhustamisele. Oluline on leida viise vallavalitsuse pakutavate teenuste paremaks kvaliteediks ning tähtaegadest kinni pidamiseks. Lähtume valla arendamisel just eelnimetatud strateegilistest põhiaspektidest, et luua soodne elukeskkond kõigile.
Parima strateegilise juhi leidmiseks korraldame avaliku konkursi. Uut vallavanemat ootavad ees mitmed suured väljakutsed, nagu kaasaegse ning kodulähedase koolivõrgu ning soodsa ettevõtluskeskkonna tagamine, tugevate küla- kui ka valdkondlike kogukondade toetamine. Selle kõrval on vaja tahet piirkondade sisuliseks kaasamiseks ning kogukondade huvide esindatust otsustusprotsessides. Tegevused, millega erasektor tuleb omavalitsusest paremini toime ning mis tagaks täiendava kokkuhoiu valla eelarves, tuleks üle anda erasektorile. Selleks vajaks analüüsimist näiteks raamatupidamis-, koristus- ning niitmisteenuste sisseostmisest tulenev kuluefektiivsus. Kokkuhoiu kohti on vallas küll – need tuleb vaid üles leida ning silmas pidada, et sisseostetav teenus oleks odavam valla pakutavast ning teenuse kvaliteet vähemalt sama hea kui siiani. Samamoodi vajab põhjalikumat analüüsi valla personali tööefektiivsus ning sellega otseselt seotud kohapealne teeninduse kvaliteet, kombineerituna e-teenustega.
Teiseks, Lääneranna valla finantsseisu jätkusuutlikumaks muutmisel on möödapääsmatu ettevõtliku ning hea majandusliku mõtlemisega inimeste kaasatus valla juhtimisse, kes tahavad ning suudavad maksumaksja rahaga vastutustundlikult ümber käia ja üheskoos meie valla sellest nukrast rahalisest seisust välja tuua. Oma 20-liikmelisse nimekirja oleme selleks kaasanud suure hulga ettevõtlusega suuremal või vähemal määral tegelejaid, keda on meeskonnas kokku üle poole.
Kolmandaks toon välja, et tänase valla kehva seisu pärast ei saa elu seisma jääda. Tuleb luua ja hoida tihedat koostööd riigi tasandil, et leida võimalusi väikevaldade tulubaasi suurendamiseks ning riigi kui ka Euroopa Liidu rahalisi vahendeid investeeringute tegemiseks ja muude kulutuste katteks.
Lääneranna valla esimest nelja aastat meenutades ei saa jätta märkimata, et keskvalitsus, mille liige oli ka Keskerakond, on meie piirkonda aidanud suunata üle 5 miljoni euro lisaraha, võrdluseks: valla aastane eelarve on keskeltläbi 8 miljonit eurot. Lisarahastust saanud objektide hulgast suuremad on näiteks uus Lihula Spordihoone, mis pakub täna tasemel võimalusi tegutsemiseks Lääneranna Spordikoolile. Lisaks on eraldatud raha Lihula Gümnaasiumi korrastamiseks. Väiksematest objektidest tasub mainimist näiteks endise Koonga valla tänavavalgustuse renoveerimine ning regionaalsete investeeringutoetuste toomine Varbla ning Virtsu piirkonda. Need on vaid mõned näited.
Lõppkokkuvõttes ei oma vallarahva jaoks suurt tähtsust, milline valimisnimekiri pääseb peale valimisi koalitsiooni, milline opositsiooni. Sellest palju olulisemad on sõlmitavad kokkulepped, kuidas ning millises suunas vald edasi tüürib.
Äärmiselt kahetsusväärseks ning näotuks olukorraks tuleb tunnistada viimane pool aastat Lääneranna Vallavolikogus. Valla juhtimine ei saa olla nagu kulli ja kirja mängimine. Kord üks mündi külg peal ja teine all, kord vastupidi. Võib uskuda, et vallarahva jaoks ei ole teab mis oluline, kes poliitikutest on omavahel sõbrad ja kes vaenlased. Kuid kannapööre valla arengusuundade valimisel ei sobi mitte. Olgu koalitsiooni-opositsiooni osakaaluks siis 11:10 või 20:1 – kõikidega tuleb arvestada ja häid mõtteid kuulda võtta.
Ei maksa unustada, et omavalitsuse areng ei saa ega tohiks kujuneda kellegi n-ö eraprojektiks, et meie teeme nii või otsustame naa. Omavalitsuse pakutavad teenused peavad olema võrdselt kättesaadavad kõigile sõltumata sõprussuhetest ning kogukonnad peavad otsuste kujundamisse olema kaasatud maksimaalselt.
Valla juhtimisel on oluline tagada stabiilsus ning inimeste rahulolu ja kindlus tuleviku suhtes. Meie eesmärk on juhtida valda koos, et mitte sattuda sarnasesse seisu, milles vald juba 2021. aasta kevadest saadik kõikunud on.
Lääneranna valla Eesti Keskerakonna valimisnimekiri seisab rahumeelse ning koostööle suunatud valitsemise eest, olles valmis kandma valitsusvastutust iga vallas kandideeriva nimekirjaga, kes on valmis valda juhtima selle ühtlast arengut silmas pidades ning korruptsioonivabalt.
Loe lisaks:
Päise pilt: Kollaaži taustaks Matsalu Rahvuspark / Foto: Viktor Tund
