Päästeamet
Kodu tuleohutuks
Kodu tuleohutuse test annab sulle ülevaate peamistest tulega seotud ohtudest sinu kodus. Lõpliku garantii, et sinu kodu on tuleohutu, annad sina ise, järgides iga päev tuleohutusnõudeid.
“Kodu tuleohutuks” testi tegemine
Foto: Siim Solman
TESTI: Kui tuleohutu on sinu kodu?
Õigesti hooldatud korsten tagab sooja toa ja ohutu olemise
- Õnnetuste vältimiseks on tähtis aastaringselt kasutatavaid kütteseadmeid kaks korda aastas puhastada ning hooajaliselt kasutatavaid seadmeid üks kord aastas.
- Eramajades võib korstent pühkida ka ise, kuid korra viie aasta jooksul peab süsteemid siiski üle vaatama kutseline korstnapühkija.
- Kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme peab korra aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti.
- Kutselise korstnapühkija akt on oluline säilitada, sest see annab majaomanikule kindluse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta ning õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud.
- Päästeameti küttesüsteemide portaalist leiad informatsiooni registreeritud lokaalsetest küttesüsteemidest ning nende korrasolust, samuti teenust pakkuvate kutseliste korstnapühkijate ning pottseppade kontaktandmed ja nende tööpiirkonnad.
Korstnapühkijal peab kindlasti olema kehtiv kutsetunnistus, mille olemasolu saab kontrollida Kutsekoja veebilehelt kutsekoda.ee.
Õnnetuste vältimiseks soovitame
- Kasutuses oleva küttekolde korsten peab igal aastal enne kütteperioodi olema pühitud.
- Ära põleta küttekoldes plastikut, kilet, tekstiili ega liimi, lakk- või värvaineid sisaldavaid materjale, näiteks puitplaati.
- Jälgida kütteseadmeid külmal ajal tavapärasest hoolsamalt.
Siit saad vaadata kasulikke juhendeid nii elumaja kui ka kortermaja välise ja sisese tuleohutuse kohta.
Peamised tulekahju tekkepõhjused
Küttekolded: Küttekoldeid on oluline regulaarselt ja korrektselt hooldada, sest vastasel juhul võib neist alguse saada tulekahju.
Küünlad: Küünlaid põletades peab olema ettevaatlik.
Elektriseadmete rikked: 2020. aastal hukkus elektriga seotud hoonetulekahjudes 2 inimest, 2019. aastal hukkus 5 inimest
Hooletus suitsetamisel: 2018. aastal oli jätkuvalt hooletu suitsetamine surmaga lõppenud hoonetulekahjude üks peamine tekkepõhjus.
Toidu valmistamine: enamik köögist alguse saavatest tulekahjudest on seotud toidu järelevalveta jätmisega.
Grillimine ja lõkke tegemine: lahtise tule kasutamisel on oluline olla äärmiselt ettevaatlik.
Loe lisaks:
Päise pilt: Päästeamet
