Sven Põierpaas
Siseministeeriumi nõunik
Lihulas toimunud ohvriterohke tulistamise järgselt tekkis riigil kohustus relvaseaduse regulatsioonid kriitiliselt üle vaadata. Seadusloome protsessi ettevalmistus on aga kõike muud kui kiire: osapooli on palju ja argumente ning mõtteid, mida arvesse võtta lõputult.
Siseminister Kristian Jaani: mõistlik on kokku leppida kuritegudes, mille sooritaja ei saa mitte kunagi õigust relva kanda. Siseminister Kristian Jaani saatis kooskõlastusringile relvaseaduse muudatuste eelnõu, mille eesmärk on tõhustada relvaloa saamisele eelnevaid kontrollitoiminguid. Eelnõu näeb ette relvaloa taotlemisel terviseandmete salastamise keelu aga ka kuritegude loetelu lisamise seadusesse, mis välistaks relvaloa saamise sõltumata karistuse kehtimise ajast.
Selgitab Siseministeeriumi nõunik Sven Põierpaas
Tänaseks oleme Siseministeeriumis jõudnud faasi, kus saatsime relvaseaduse muutmise eelnõu ministeeriumist avalikule kooskõlastusringile. Lisaks asjaomastele ministeeriumitele, ootame tagasisidet ka kümnekonnalt relvade käitlemisega seotud liidult ning aktiivsematelt relvaomanikelt. Eelnõu peamisteks eesmärkideks on täiendada relvaloa väljastamise keelu aluseid, anda relvaloa taotleja tervisekontrolli korraldavale perearstile relvaseadusest tulenev õigus tervisekontrolli tehes näha tervise infosüsteemis inimese kohta kogutud vajalikku terviseinfot ja luua võimalus juba väljastatud tervisetõendi peatamiseks juhtudel, kui tõendi omaniku tervislikus seisundis ilmneb relvaluba välistava tervisehäire tunnus.
On kuritegusid, mille sooritanule ei peaks relvaluba andma.
Mitte kunagi!
Eestis on umbes 26 000 relvaomanikku. Relvaloa saamise eelduseks on, et taotleja on vaimselt terve, õiguskuuleka käitumisega ning ei ole kriminaalkorras karistatud. Kui täna kustuvad teatud aastate möödudes karistusandmed karistusregistris ja need kantakse arhiivi, siis eelnõu järgi lisatakse seadusesse loetelu relvaluba välistavate kuritegudega, mille puhul ei loe, kas karistus on kehtiv või mitte. Põhimõtteliselt räägime teatud kuritegude puhul eluaegsest relva valdamise keelust. Just selline võimalus kontrollida karistusregistri arhiivist relvaloa taotleja või pikendaja eelnevaid rikkumisi, oleks andnud võimaluse Lihula tulistajale relvaluba mitte väljastada.
Me räägime kuritegudest nagu tapmine, mõrv, mahukad narkokuriteod, vägivallategu Vabariigi Presidendi või mõne muu kõrge riigiametniku vastu, aga ka kõik tulirelva, laskemoona, lõhkeseadeldise või lõhkeainega toimepandud kuriteod. Need ei ole igapäevased, muidu tublide inimeste poolkogemata juhtunud rikkumised. Sellised rikkumised on just need, mille puhul hiljem, kui juba kõige hullem juhtub, teeb tagasi vaadates nõutuks, miks sellisel inimesele ikkagi relvaluba anti. Vastus peitub praegu veel karistuse kustumises karistusregistrist ning relvaloa otsuse tegemisel arhiivi kantud andmete mitte nägemises.
Lisaks näeme eelnõuga perearstile ette tervisetõendi väljastamiseks õiguse näha andmebaasis inimese kohta kogutud terviseinfot. Me annaksime perearstile õiguse keelduda relvaloa aluseks oleva tervisetõendi väljastamisest juhul, kui taotleja piirab juurdepääsu oma asjasse puutuvatele tervise infosüsteemis olevatele terviseandmetele ning tervisekontrolli läbi viimise käigus keeldub nende avaldamisest perearstile. Tundub ju loogiline, et otsustada saab vaid kogu vajaliku info põhjalt ja kõiki asjaolusid arvesse võttes.
Inimese tervis ei ole midagi, millele saab garantiisid anda
Oluline on aga mõista, et inimese tervis ei ole midagi, millele saab arst garantiisid anda. Täna on inimene terve aga homme võibolla enam mitte. Seetõttu peab info relvaloa aluseks olevast tervisetõendist liikuma elektrooniliselt ja olema vajadusel arsti poolt ka kehtetuks tunnistatav. Viimasel juhul liiguks info automaatselt Politsei- ja Piirivalveametisse, kes peataks selle alusel relvaloa ja võtaks relva hoiule. Digitaalne tervisetõendi süsteem, mis võimaldaks tervisetõendeid ja nende peatamise otsuseid automaatselt perearstilt Politsei- ja Piirivalveametile edastada valmib loodetavasti 1. jaanuariks 2023 ja hakkaks toimima samuti nagu praegu juhtimisõigusega seotud tervisetõendi edastamine. Me käime valimas elektrooniliselt, tellime poest toitu läbi telefoni ning suhtleme oma sõpradega läbi arvutiekraani. Põhjuseid, miks me peame relvaloa aluseks olevat tervisetõendit ikka veel paberil ametkondade vahel liigutama, lihtsalt ei ole.
Jahimeeste ja laskesportlaste vajadused
Lisaks Lihulas toimunust alguse saanud seaduse muudatustele viime eelnõuga kooskõlla tegelikud jahimeeste ja laskesportlaste vajadused ning seaduses lubatud normid. Jahimeeste ja laskesportlaste tihe relvakasutus eeldab praegu kehtivaid reegleid järgides põhjendamatult palju helisummuti relvaraualt eemaldamist. See toob aga kaasa mehhaanilise kulumise, mille tulemusena tekivad lõtkud, mis võivad muutuda ohtlikuks. Samal ajal teame ka, et turule on tulemas uued jahipüssi mudelid, mille relvarauale on juba tehases integreeritud püsiv helisummuti. Helisummuti kasutamine lasketiirus ja jahil on relvaseadusega lubatud aastast 2018 ja nende lubamine tsiviilkäibesse ei ole kaasa toonud suures mahus seaduse rikkumisi. Seega on mõistlik jahimeestele ja laskesportlastele siin küsimuses erand teha. Ütlen kohe ära, et püstolitele ja revolvritele kõnealune erand ei laieneks ning püsiva helisummutiga püssi ei tohi relvaseaduse mõistes kanda, vaid peab edasitoimetamiseks püssikotti või kohvrisse pakkima.
Muud muudatusettepanekud
Loomulikult on eelnõus veel rida muid muudatusettepanekuid, mida siinkohal lahti ei jõua kirjutada. Küll aga on selge, et need siin mainitud muudatused on suuremad ja tõenäoliselt ka valjuhäälsemat kaasamõtlemist vajavad punktid. Relvaseaduse muudatustega soovime minimeerida relva kandmisest tingitud riske ühiskonnale. Ilmselgelt ei õnnestu kunagi ühtegi riski täielikult nullini maandada. Meil jääb ühiskonna liikmetena alati teatav omavastutuse määr, mida saame vaid ise märgates ja probleemile tähelepanu juhtides, vähendada. Kui ikka naabrimees arutult paugutama kipub, tuleb endal suu lahti teha ja politseile sellest teada anda.
Seni oleme aga valmis tuliseks avalikuks aruteluks eelnõu nii mõnegi punkti osas ja loodame, et see meile kõigile lõpuks ohutuma tuleviku tagab.
Eelnõu lisati eelnõude infosüsteemi EIS tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Siseministeerium töötab esitatud ettepanekud läbi, kohtub vajadusel märkusi teinud osapooltega ning saadab eelnõu seejärel Vabariigi Valitsusele arutamiseks. Eelnõu Riigikokku jõudmise orienteeruv aeg on uue aasta alguses.
Päise pilt: Unsplash.com
