Neljapäeval, 16. septembril harjutasime Lääneranna Vallavalitsuse võtmetöötajate ning Päästeameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja partnerasutustega valmisolekut ekstreemseteks ilmastikuoludeks, kui katkeda võivad elutähtsad teenused ning korraga võib erinevate hädade tõttu vajada abi väga palju inimesi.
Õppus Päästeameti peakontoris / Foto: Päästeamet (Facebook)
Lääne regionaalse kriisireguleerimise üleujutuse õppuse stsenaariumi järgi tabas Lääne-Eesti saari ja mandriosa üleujutus, mis tungis tänavatele ning ujutas üle mitmed mereäärsetel aladel asuvad elumajad. Tormi tõttu katkesid sideteenused ja elektriühendus, seiskus praamiliiklus ning paljud riigiteed muutusid tormimurdude tõttu läbimatuks.
Õppus kestis kogu päeva vältel ning stsenaariumis kirjeldatud olukord muutus tund-tunnilt drastilisemaks. Kõik õppusel osalejad pidid kohanduma tavapärasest sootuks erineva töörütmiga, samuti tuli orienteeruda kiirelt muutuvas infoväljas.
Torm Lääneranna vallas
Torm ja veetaseme tõus Lääne rannikul eskaleerusid 2005. aasta jaanuaritormi tasemele – vesi tõusis Läänerannas 240 cm üle keskmise taseme. Sellega seoses tuli üleujutusohus rannikupiirkondades evakueerida kodudest inimesi. Evakueerimist viisid läbi Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitseliit, vabatahtlik merepääste ning tehnikaga aitasid ka kohalikud jahimehed.
Õppuse käigus evakueeriti Lääneranna vallas “paberi peal” oma kodudest 85 inimest. Evakueeritud paigutati evakuatsioonipunktidesse: Varbla Kooli (52) ja Lihula Lasteaeda (33). Seal tagati neile eluks esmavajalik ning nad said ohutus kohas viibida kuni kriisiolukorra raugemiseni. Evakueerumisest keeldus 12 inimest.
Õppuse eesmärk
Õppuse eesmärgiks oli harjutada ja katsetada asutustevahelist koostööd ranniku üleujutuse hädaolukorra lahendamisel sealjuures kaardista kõikide õppusel osalevate omavalitsuste üleujutusega seonduvad riskid ning koostöös leida võimalikud lahendused nende maandamiseks. Õppust hindasid spetsialistid erinevates valdkondades.
“Õnneks pole seni tormid Eestis nii keerulist stsenaariumit kaasa toonud, kuid harjutamine on vajalik, et leida üles kitsaskohad ning suurendada kindlustunnet, et saame ka selliste olukordade lahendamisega hakkama,” selgitab Päästeamet.
“Tänan kõiki Lääneranna staabis osalenuid ja sellesse oma panuse andnud kriisimeeskonna liikmeid. Tegemist oli selle aasta ühe suurima staabiõppusega ja ma arvan, et me kõik saime sellest mingi väärt kogemuse edasiste toimetamiste jaoks. Lisaks veel päev heas seltskonnas,” võttis õppuse kokku Lihula päästekeskuse pealik Mikk Luuk.
Õppusel osalesid
Lääne päästekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet, Häirekeskus, Kaitseliit, Transpordiamet, Terviseamet, MKM, SMIT, SiM SKVO, Pärnu linn, Haapsalu linn, Häädemeeste vald, Kihnu vald, Lääneranna vald, Saaremaa vald. KOV elutähtsat teenust osutavad asutused, Elektrilevi, Imatra Elekter AS, AS Haapsalu Vesi, AS Kuressaare Vesi, AS Pärnu Vesi.
Sotsiaalkindlustusamet, Riigikantselei, Siseministeerium, Häirekeskus, SMIT, Riigi Ilmateenistus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Varude Keskus, Elektrilevi, Enefit Connect, Tele2, Elisa ja Telia.
Hädaolukorraks valmisolek
Loodusjõude ei ole võimalik vältida, kuid ohte arvesse võttes ja õigesti käitudes saad kaitsta ennast ja oma lähedasi.
Eestis puutume sagedasti kokku tormide ja pakasega. Paratamatult häirivad need meie argirutiini ja võivad vahel seada ohtu ka meie elu ning vara. Selleks, et loodusjõudude tekitatud kahjud oleksid võimalikud väikesed tutvu päästeameti soovitustega.
Inimene peaks hädaolukordades ja elutähtsa teenuse katkemise korral toime tulema vähemalt seitse päeva, kuni riigi abikäsi nendeni jõuab!
2019. aastal koostati käsiraamat, kuhu on koondatud juhised, kuidas toime tulla erinevate kriisiolukordadega.
LAE ALLA: Käitumised kriisiolukordadeks (eesti keeles).
Loe lisaks:
Politseinikud harjutavad laupäeval ulatusliku evakuatsiooni korraldamist
