Maris Raudsepp
MTÜ Virtsu Arenguselts
Virtsu Koolis toimus 11. septembril muhulaste eestvedamisel teaduspäev „Mälestusi väinaületamisest ja muhulased Lääne-Eestis”.
Erakordselt huvitavad lood ja põnevad fotod muuseumite arhiividest tõid kuulajateni Meelis Mereäär ja Eda Maripuu Muhu Muuseumist, Teele Saar Eesti Meremuuseumist ja Jüri Mõniste Virtsu Muuseumist.
Mõned huvitavad faktid teaduspäevast. Kas teadsid, et…
- 1844. aastal avati esimest korda regulaarne reisilaevaühendus marsruudil Peterburi–Tallinn–Virtsu–Riia. Virtsu sadamas peatus päris esimene aurik aga ainult kuu aega pärast avamist, kuna Vanasadamasse sissesõit oli liiga ohtlik, madal ja kivine. See liin andis senisele uisulaevaühendusele mandriga hoopis teise mõõtme ja kestis kuni I maailmasõjani.
- 1902. aastal alustas Virtsu–Kuivastu liinil reisijatevedu esimene aurulaev General Surovdsev. Kaubavedu uiskudel jätkus aga paralleelselt.
- Esimese Eesti Vabariigi ajal konkureerisid Virtsu–Kuivastu liinil AS Balti Päästeselts ja Gustav Sergo & Ko. Põhilised laevad, mis sel ajal reisijaid vedasid, olid Traal ja Rudolf.
- Esimesed praamid Sõprus ja Suurupi, kus olid olemas nii reisijate salong kui autotekk, jõudsid Virtsu0Kuivastu liinile 1957. aastal. Omaette klass oli jäälõhkuja Tehumardi, mis tuli liinile 1974. aastal. Lähiminevikust on kõigile ilmselt tuntud nimed veel Koguva, Harilaid, Regula, Ofelia, Viire jt.
- Läbi aegade on Virtsus olnud mitmeid sadamaid. Üks vanemaid mõisaaegseid sadamakohti on Vanasadam, mis asub endise kalatehase piirkonnas. Selle kaudu toimus mõisa kaubavedu ja uisuliiklus, hiljem asus siin kohaliku kalatehase kalavastuvõtupunkt.
- Virtsu linnuse juures asuvat sadamat nimetatakse Vanalinna sadamaks, mida on oma soodsa asukoha tõttu paatide hoidmiseks aegade jooksul pidevalt kasutatud, nii ka tänasel päeval.
- Pärast II maailmasõda tekkisid Virtsu mitmed kalasadamad. Saarlastele kuulus suure sadama lähedal Saiasild, mis tänaseks on suuresti hävinenud. Pärnu Kalakombinaadile kuulus Virtsus kahe kaiga kalasadam Vanasadama ja Vanalinna vahelisel alal kahe kaiga kalasadam, mis on tänaseks täielikult hävinenud.
- Tänapäevane Virtsu suur sadam, kus toimub reisijate ja kaubavedu Virtsu–Kuivastu vahel, tekkis juba esimese Eesti Vabariigi algusajal.
- Virtsu sadam ja raudtee toetasid tugevalt Virtsu arengut. Rahvast liikus palju. Siia tekkisid 1930ndatel mitmed kauplused ja söögikohad.
- Läbi aegade on Virtsu muhulastele pakkunud töö- ja elamisvõimalust nii mõisa kui hiljem kolhoosi ajal. Virtsu talude asutamine on tihedalt seotud muhulastega.
Juba kirjanik Juhan Smuul ütles omal ajal, et Muhu territoriaalvete piir jookseb läbi Hanila kiriku kellatorni. Sõprussuhteid muhulastega hoiame ka edaspidi.
Suur tänu Muhu Muuseumile teaduspäeva korraldamise eest Virtsus.
Üritust toetas Eesti Kultuurkapital.
Kuigi tänavused muinsuskaitsepäevad on seljataga, on näitus: Monumentaal-dekoratiivkunst Nõukogude Eestis. Plastgraanulitest metallvarbadeni endiselt avatud!
Nii praegu kui edaspidi saab virtuaalnäitusega tutvuda muinsuskaitsepäevade kodulehel: muinsuskaitsepaevad.ee/naitusest ning lähimat “Peidus pärandi” teost külastada lausa isiklikult Lihula Kultuurimajas, milleks on Lihula kultuurimaja peeglisaali seinamaalid ja kohviku vitraažid. Valmimisaasta: 1989 (monumentaalmaal), 1990 (vitraaž).
https://www.facebook.com/muinsuskaitsepaevad/videos/343331944142943
