Teeme Ära liikumisest välja kasvanud ja ühtlasi maailma suurimaks kodanikualgatuseks peetav Maailmakoristuspäev toimub tänavu neljandat korda. Ühtlasi on see pandeemia jooksul toimuv teine selline aktsioon.
Globaalset koristust korraldava Eesti keskkonnaorganisatsiooni Lets Do It Worldi tegevjuhi Anneli Ohvrili sõnutsi on Maailmakoristus tähtsam kui eelnevatel aastatel. “Kui mõnele tundus, et keskkonna olukord paranes, kuna istusime kõik kodudes, siis tegelikkus oli täpselt vastupidine. Keskkonna olukord globaalselt hoopis halvenes,” nendib Ohvril.
Selleks on mitu põhjust. Nimelt jõuab pärgviirusega loodusesse massiliselt ühekordseid maske. “Samuti on tekkinud seltskond inimesi, kes on taas kasutama hakanud ühekordseid asju, lootes nii end paremini kaitsta viiruse eest, olgugi et sel pole mingit teaduslikku põhjendust,” lisab Ohvril. Kolmas põhjus on naise hinnangul psühholoogiline. See tähendab, et loodusest lohutust otsides läheme seda hoopis prügistama.
Kui inimene on stressis, hoolib ta ümbritsevatest inimestest, loodusest ning keskkonnast vähem.
Eesti juhtimisel võtavad Maailmakoristuspäevast osa miljonid inimesed pea 180 riigist. Sel ühel päeval, tänavu 18. septembril kääritakse taas käised, haaratakse köögist vanad leiva- ja saiakotid ning sahtlist kindad, et taas pere, sõprade, kolleegide või klassikaaslastega üheskoos oma kodurannad ja -metsad ning linnatänavad prügist puhtaks koristada.
Eesti Maailmakoristuspäeva eestvedaja Elike Saviorg tõdeb, et aktsiooni tähtsus ei seisne vaid koristamises. “Sellest veel olulisem on pöörata tähelepanu teadlikkuse kasvatamisele, säilitamaks oma hinnalist puhast loodust ja liigirikkust. Ühtlasi, et puuduks vajadus järgmiste koristusaktsioonide järele,” selgitas Saviorg.
Seejuures ongi Maailmakoristuspäev suunanud viimastel aastatel pilgu noorema põlvkonna poole. Ettevõtmise korralduses ja teabe levitamisel mõeldakse eelkõige just lastele ja noortele. Mullu võttis koristuspäevast osa üle 30 000 eestimaalase ja neist 25 000 moodustasid just kooliõpilased ning lasteaialapsed.
Koolid ja lasteaiad koristavad sarnaselt eelmisele aastale enda poolt valitus kohas kahe nädala jooksul ning kvalifitseerunud lasteasutused osalevad loosis, mille auhinnaks on Eesti staaride kontsert koolis/lasteaias nende poolt valitud ajal.
Looduses leidub prügi eri suuruses ja vormis
Maailmakoristuspäeva südameasjaks on saanud suitsukonide ja väikeplasti probleemi vähendamine. Nii kutsuvad korraldajad kaasmaalasi tänavugi päevast osa võtma, et üheskoos teiste eestlaste ja miljonite inimestega oma panus anda.
Maailmakoristuspäeva raames pööratakse tähelepanu varjatud, kuid ülikiirelt kasvavale jäätmeliigile
Maailmakoristuspäeva raames kogutakse sellel aastal koostöös Ringy-ga elektroonika romusid. Ringreisi eesmärk on kokku koguda sahtlites ja kappides seisvad kümned tuhanded vanad elektroonikaseadmed, et anda neile uus elu. Aktsiooni eesmärk on juhtida tähelepanu taaskasutusele ning anda inimestele võimalus vana ja seisma jäänud elektroonika kas müüa või ära anda ja nii teha oma panus keskkonnahoiule.
Kogumine toimub kolmes kategoorias:
• Töötavad nutiseadmed, millel on rahaline väärtus ostetakse kohapeal inimestelt ära;
• Töötavad elektoroonikaseadmed, mis on töökorras, kogutakse kokku ja suunatakse Uuskasutuskeskusele;
• Mittetöötavad elektroonikaseadmed lähevad ümbertöötlemiseks.
Lääneranna vallas toimub elektroonika romude kogumine 09.09.2021 kell 13.00-15-00 Lihula Konsumi juures. Loe lähemalt: üle-eestiline elektroonika kogumise ringreis.
Kuidas Maailmakoristuspäevast osa võtta?
Maailmakoristuspäeval saab osaleda nii üksi, grupi või pere, klassi, lasteaiarühma, koori, kiriku kui töökollektiiviga.
Eestvedajad julgustavad koristuspäevale ka end registreerima. Seda saab teha juba alates augusti keskpaigast kodulehel www.maailmakoristus.ee.
Maailmakoristuspäev / Foto: www.maailmakoristus.ee veebileht
Maailmakoristuspäeva korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
