Andres Hirvela
Lääneranna vallavanem
Rait Maruste
Lääneranna Vallavolikogu esimees
Et nii avalikkuse kui ka kohaliku poliitika huvi Lihula Gümnaasiumi seisu, edasise saatuse ja renoveerimise vastu on suur, siis on õigustatud neil teemadel valla lehes kirjutada.
Tänaseks on seis selline, et juuli lõpuga on Haridus- ja Teadusministeeriumiga leping allkirjastatud ning raha (1,5 mln) on kantud üle valla kontole. Miks lepinguga nii kaua läks, on pikem jutt.
Haridusministeeriumi saadetud lepingu algvariandis oli kirjas gümnaasiumihariduse üleandmine riigile, mis tähendanuks gümnaasiumi sulgemist ja alles jäänuks ainult põhikool. Meie argumendid, et lähima gümnaasiumini nii Pärnu kui ka Haapsallu on üle viiekümne kilomeetri ning valla kaugematest nurkadest veelgi rohkem, põrkus kurtidele kõrvadele. (Riigi)gümnaasiumist Lihulas Haridus- ja Teadusministeeriumis kuulda ei tahetud. Pidasime mitmeid videokoosolekuid, vahetasime ja täiendasime lepinguvariante. Volikogu esimees on suhelnud otse ka haridus- ja teadusministriga. Lõpuks allkirja saanud lepingusse sai kirja vajadus leida sobiv lahendus Lihulale läbirääkimiste teel.
Sisuliselt tähendab see seda, et riigigümnaasiumi siiakanti suure tõenäosusega lähiajal ei tule. Samas keegi ei keela meid pidada gümnaasiumi edasi praegu kehtivatel tingimustel. Peame aga teadma, et see tähendab olulist koormust valla eelarvele – nii koolihoone ülalpidamise kui ka koolitöö sisu (õpetamise) osas.
Valla hariduse arengukava ja kohalik poliitika
Siinkohal tuleb mängu juba vahepeal pausile pandud valla hariduse arengukava ja kohalik poliitika. Vähemasti siiani pole ükski volikogus esindatud poliitiline jõud otse öelnud, et ei pea gümnaasiumiharidust vallas oluliseks. Eks siin ole otsustaja roll juba uuel valitaval volikogul, aga edasi läheme renoveerimisega nii, et kõik tehtavad sammud oleksid põhjalikult kaalutud ja põhjendatud.
Tänaseks päevaks on meil olemas täpne mõõdistusprojekt ja tehtud energiaaudit koos ettepanekutega sisekliima korrastamiseks ning energiatarbimise vähendamiseks olemasolevas hoones. Probleemiks on see, et õpilaste arvust lähtuvalt on õppetööks vajalikku pinda umbes 1/3 üle ehk ümmarguselt 1000 ruutmeetrit. Kooli personal ja hoolekogu näevad ainsa variandina uue koolimaja ehitamist.
Lihula Gümnaasiumi arendamise võrdleva analüüsi koostamine
Olukorrast väljatulemiseks ja edaspidiste otsustuste lihtsustamiseks ning põhjendamiseks oleme sõlminud lepingu Lihula Gümnaasiumi arendamise võrdleva analüüsi koostamiseks.
Selle sisuks on:
- analüüs ja hinnang olemasoleva Lihula Gümnaasiumi hoone tehnilise kasutamise ja renoveerimise otstarbekusest kaasaegse põhikooli ja gümnaasiumi õppehoonena;
- võrdlusanalüüs ja hinnang uue õppehoone rajamiseks;
- ehituskulude indikatiivne hinnang (olemasoleva renoveerimine vs. uue hoone ehitamine);
- olemasoleva õppehoone ja võimaliku rajatava õppehoone ekspluatatsioonikulude hinnang.
Peaks kõigile selge olema, et tänastes oludes 1,5 miljoniga uut kaasaegset hoonet ehitada ei ole võimalik. Hindamistöö peaks valmis saama augusti lõpus ja siis on otsustamise koht, kuidas ja millise variandiga edasi minna. Kas ja kui mõistlik on kasutada olemasolevat maja või tuleks projekteerida ja ehitada täiesti uus. Peame hindama ka seda, mis see maksma läheb ja kuidas see lahendus sobitub meie võimalustega.
Vastust ootavaid küsimusi on palju ja keerulisemaks teeb olukorra asjaolu, et samal ajal peab koolis käima ka õppetöö ning valla finantsvõimalused olid, on ja jäävad piiratuks.
Loe lisaks:
Päise pilt: Lihula Gümnaasium 2020. aastal / Foto: Joosep Michels
