Andres Hirvela
Lääneranna vallavanem
Puudutan artiklis paari teemat, mis on viimasel ajal rohkem arutluse all olnud ja enim kirgi kütnud. Loomulikult ei muuda see asjade olemust – aga selgitus, miks asjad just nii on, kulub igal juhul ära.
Lihula Gümnaasium
Esmalt sooviksin selgitada tekkinud olukorda Lihula Gümnaasiumi rekonstrueerimise ümber. Seis selline, et eelarves on 2 049 000 eurot. Oleme küsinud seisukohta kooli juhtkonnalt ning oma arvamuse on avaldanud ka hoolekogu. Maja ehitusaasta on 1964. Reaalselt on olemas nn CO2-raha. Samas on aga leping Haridusministeeriumiga 1,5-miljonilise rekonstrueerimistoetuse üle alles läbirääkimiste järgus. Oleme pidanud kolm läbirääkimiste vooru ning volikogu esimees on suhelnud ministriga ja sättinud sõnastust, kuid allkirjastamiseni pole veel jõutud.
Probleemiks on see, et raha eraldus on seotud koolivõrgu rekonstrueerimisega ja soovitakse gümnaasiumihariduse üleandmist riigile, jättes valla osaks jätkusuutliku põhikoolivõrgu ülalpidamise. Maakeeli tähendaks see, et Lihula Gümnaasiumist saaks Lihula Põhikool.
Ka tuletati meelde seda, et sellist varianti pakuti juba Lihula vallale lubadusega uus koolimaja ehitada, aga vald olevat keeldunud. Praegu sellist raha neil enam pakkuda pole. Gümnaasiumi ülalpidamist ei saa omavalitsusele keelata, aga vahendid selleks tuleb leida ise. Olukord pole just lihtne. Võin aga vallarahvale kinnitada, et praegune vallavõim seisab gümnaasiumihariduse jätkumise eest ja teeb omaltpoolt kõik, et see nii ka jääks. Valik on põhimõtteliselt kahetine: kas ehitada uus maja (kuhu?, kui suur?, mis maksab?) või rekonstrueerida vana. Valla investeeringutest on suure tüki võtnud Lihula Spordihoone.
Kuigi uue maja soov on suur, siis esmalt tuleks inseneridel ja arhitektidel üle vaadata ja hinnata vana maja võimalused.
Samuti eeldab see samm paralleelselt kooliga ruumivajaduse paikapanemist. Alles siis saab koos arhitektidega leida optimaalseima lahenduse uue ja vana maja ning valla võimaluste vahel. Kui võtta kinnisideeks uus maja, siis võib see vastavalt valla võimalustele lükkuda väga kaugesse tulevikku ja arvestama peab ka seda, et see pole ainus objekt, mis investeeringuid vajab.
Koonga vanadekodu
Teine kirgi kütnud teema on vanadekodu ehitus Koongasse, mis puudutab rohkem küll kohalikku rahvast. Lõpuks on volikogu saanud vajaliku informeerituse, kuidas on õige edasi minna. Tänaseks päevaks on seis selline, et praegune võimuliit on vastu Koonga lasteaia hoone lammutamisele. Selleks puudub vajadus, see oleks lisakulu ning lihtsam ja odavam on ehitada tühjale kohale. Juunikuisel volikogu istungil eraldasime ehituseks uue maatüki hoone kõrval. Põhjenduseks on optimaalne lahendus kogukonnale, hooldusteenuse vajadus kohapeal ning töökohtade võimalus. Kui tehnopargi rajamiseks Lihulas kulutasime pea miljoni ning saime teed ja torud, aga nüüd soovime lammutada pea 800-ruutmeetrise pinnaga hoone, pakkumata seda ettevõtlusele, on igast kandist ebamõistlik ja väga raskesti seletatav kohalikule rahvale.
Me pole kordagi seadnud kahtluse alla kohalike eakate vajadust paremate tingimuste järele. Uus hoone võinuks valmida tänavu 31. maiks, nagu taotluses algselt kavandatud.
Toetuse allikas pole kuskil kirjas, et alustama peab lammutamisest. See võib jääda ka viimaseks tööks, kui muud targemat selle hoonega teha pole. Öeldud on, et hoone peab olema lõpparuande esitamise ajaks kasutusest väljas ja siin on variantideks lammutamine või müümine erasektorile. Sooviks edu SA Lääneranna Hoolekandele hanke korraldamisel, finantseerimise ja ehitaja leidmisel. Pikendatud valmimistähtajani on napilt aasta ja mõni kuu.
Eks karisid ole veelgi, sest ehitushinnad muutuvad nädalatega, rääkimata pikemast ajast, aga loodame, et SA Lääneranna Hoolekanne saab väljakutsetega hakkama, sest hoolekandeasutus Koonga kandis on lausa hädavajalik.
Loe lisaks:
Päise pilt: Lääneranna valla sümboolika. Autor: Loovbüroo sviiter.agency
