Rahandusministeerium
Keskkonnaministeerium
Maa-amet
Riigihalduse ministri algatusel kiitis valitsus täna heaks seaduste muudatused, mille kohaselt toimub järgmine maa korraline hindamine 2022. aastal. Uuendused ajakohastavad maa väärtuse, viies maamaksu kooskõlla maa turuväärtuse põhimõtetega. Muudatused ei puuduta seni kehtivat kodualuse maa maksuvabastust, mis jääb kehtima.
Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul ei ole Eestis maad hinnatud 20 aastat ning selle hind on kaugele maha jäänud tegelikust turuväärtusest. “Riik, omavalitsused, ettevõtted ja eraisikud vajavad oma maade väärtuse kohta õiget infot, et tehingud saaksid toimuda maa väärtusega kooskõlas,” märkis minister. “Näiteks omavalitsustel võimaldab laekuv maamaks panustada rohkem kohaliku elukeskkonna edendamisse.“
Maksimaalne maksumäära muutus
Maa hinna ajakohasena hoidmiseks on vajalik teatud aja tagant maa üle hinnata. Korraline hindamine leiab aset järgmisel aastal ja hakkab sealt edasi toimuma iga nelja aasta tagant. “Igaüks saab soovi korral enne müügi- või renditehingut vaadata maakatastris maatüki ligikaudset turuväärtust, see vähendab pettuste riski ning hoiab kokku nii era- kui ka avaliku sektori kulusid,” ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder. “Kui maa väärtuse andmed on ajakohased, on võimalik seda infot kasutada ka maakasutuse keskkonnasäästlikul planeerimisel ja suunamisel.”
Maa hindamise viib läbi Maa-amet. Ameti peadirektori Tambet Tiitsi sõnul on kavas ära hinnata kõik maatükid Eestis ja neid on maakatastris praegu registreeritud üle 753 000. “Hindamisel tugineme maakatastri ja riigi teiste registrite andmetele. Metoodika töötame välja koostöös kinnisvarabüroode kinnisvarahindajate ja TalTechi statistikameeskonnaga. Kinnisvaraturu analüüsimiseks on Maa-ameti käsutuses enam kui miljoni kinnisvaratehingu andmed,“ selgitas Tiits.
Maamaks laekub täielikult omavalitsuste eelarvesse, kes määravad maksumäärad. Nii otsustab omavalitsus edaspidi elamu- ja õuemaa, metsa-, põllu- ja rohumaa ning äri- ja tootmismaa maksu, ent seda seaduses lubatud maksimaalse määrani – ühegi maaomaniku maks ei saa eelmise aastaga võrreldes kerkida rohkem kui 10%. Muudatused maamaksus jõustuvad 2024. aastal.
Kokkuvõtvalt
- Muudetakse maa hindamise seadust, maamaksuseadust jt seadusi, et ajakohastada maa väärtuse andmeid ja ühitada need turuväärtuse põhimõtetega.
- Järgmine maa korraline hindamine toimub 2022. aastal ja edaspidi igal neljandal aastal.
- Hindamise viib läbi Maa-amet maakatastri ja riigi teiste registrite andmete põhjal, igale katastriüksusele määratakse tegelik väärtus ehk maa maksustamishind.
- Maksustamishind on aluseks maamaksu, riigimaade kasutustasu ja ka tehnovõrkude talumistasude määramisel. See tähendab, et maaomanikud hakkavad saama oma maal asuvate tehnovõrkude ja rajatiste eest riigilt praegusest kõrgemat talumistasu, mis võib tulevikus suurendada maaomanike leplikkust taristu talumise suhtes.
- Tehnovõrkude talumistasu kasv jaotatakse kolme aasta peale.
- Maksutõusu mõju leevendamiseks nähakse maksumaksjale ette kaitsemehhanismid (vähendatakse lubatud maksimummäärasid ja kehtestatakse aastasele kasvule 10% piirmäär).
- Ühtlustatakse maa kasutustasu määrasid – aastatasu kõigile 3% maa maksustamishinnast.
- Seaduses säilib rahvastikuregistrijärgse kodualuse maa maksuvabastus nii, nagu see 2012. aastal kehtestati.
- Kodualuse maa maksuvabastust laiendatakse elamu- ja ärimaa liitsihtotstarbega maadele. Kui kortermaja esimesel korrusel asub näiteks äripind, siis seaduse vastuvõtmisel ei peaks koduomanikud alates 2024. aastast ärimaa osa eest enam maamaksu maksma. See muudatus mõjutab umbes 9700 kodu, mis näiteks Tallinna linna arvestuses teeb ligikaudu 227 000 eurot.
- Maksumäärade muutused peavad olema kehtestatud vähemalt kuus kuud enne maksustamisaasta algust.
- Maa korralise hindamise tulemused hakkavad kehtima 2024. aastal.
- Maamaksu laekumine on püsinud samal tasemel alates 2012. aastast ja olnud ligi 60 miljonit eurot aastas.
Päise pilt: Varbla küla / Foto: Kristian Pikner
