Mikk Luuk
Lihula päästekomando komandopealik
Lagunevad hooned ning rajatised on meie ühiskonnale jätkuvalt ohuks ja murekohaks. Ei ole erandiks ka Lääneranna vald.
Vaatamata sellele, et omanikud lagunevatesse hoonetesse sissepääsu takistada püüavad, suudavad huvilised hea tahtmise korral ikka nendesse sisse tungida ja pahatihti ka ohtlikke olukordi tekitada. Nii satuvad sissetungijad seal ise hätta, kuna hooned on halvas seisus ja vahel varisemisohtlikudki. Pahatahtlikumad sissetungijad lõhuvad või teevad mahajäetud hoonetesse lõkkeid, kahjustades nii omanike kui ka kõrvalasuvate kinnistute omanike vara.
Sel aastal juhtus ka meie vallas niisugune sündmus, kus lapsed mahajäänud hoonesse lõkke tegid. Sündmus sai sel korral küll kiiresti likvideeritud, kuid päästjatel oli veel meeles paari aasta tagune tulekahju, kus hävis sellise tegevuse tõttu tonnide viisi heina. Tänaseks on eelpool jutuks olnud hoone lammutatud ja sellega ka üks murekoht meie vallas vähem.
Ohud varitsevad mujalgi
Lisaks hoonetele on levinumateks ohtlikeks rajatisteks ka vanad kaevud ja veehoidlad. Varjatud kaevud, mis võivad meid varitseda vanade talukohtade juures heina sees või maaparanduse vanad trenaažikaevud, milledelt aja jooksul on kaaned ära nihkunud või üldse kadunud. Nii võib seene- või marjuline pahaaimamatult sinna sisse kukkuda ja jäädagi. Veehoidlad on kohad, mis läbi aastate on lapsi enda juurde meelitanud ja sinna sisse ronima võlunud. Keskmise veehoidla kõrgus on ca ~2,5-3 meetrit ja sinna kukkununa välja ronimine ilma kõrvalise abita on praktiliselt võimatu. Avastades sellise ohtliku kaevu, tuleb sellest kindlasti teada anda kinnistu omanikule. Kui teda leida ei õnnestu, siis teavitada sellest omavalitsust või helistada numbrile 112. Esmatähtis on sellised ohtlikud kohad kiiresti märgistada ja siis ohutuks muuta.
Ohtlikuks võivad ajapikku muutuda ka erinevad purded ja sillad, mida valla erinevates paikades otseteedeks kasutatakse. Need võivad aga ajas kasutuskõlbmatuks muutuda, käsipuud murduda, lauad mädaneda. Pole sugugi harvad need juhtumid, kus inimene upub, ületades ojale ehitatud silda, mille käsipuu inimraskusele vastu ei pea. Vajalikud purded tuleks kindlasti üle kontrollida, kas omavalitsusel või maaomanikul. Kõik, mis on kunagi loodud, tuleb ohutuse tagamiseks aeg-ajalt üle vaadata.
Lagunev maja päästjate harjutamise hüvanguks
Vahel leiab mõni vana ja lagunenud hoone aga hoopis teistsuguse kasutuse. Kolemajadest ja ohtlikest objektidest lõplikult lahti saamiseks on ju põhimõtteliselt kaks varianti – see taastada ja uuesti kasutusse võtta või siis lõplikult maha lammutada. Nii pakkus sarnase murega silmitsi seisev majaomanik välja ühe omapärase, kuid praktikas mitte väga tavapäratu lahenduse – elumaja loovutati päästjatele harjutamiseks. Kohaliku elaniku kinnistul asus ehitusregistrisse kandmata lagunemisohtlik hoone, mis oli plaanis lammutada. Kuna hoones käis aegajalt ka „kutsumata külalisi“, kes endast mahajäetud jälgede järgi armastasid seal ka napsu võtta ja tuld teha, tundus omanikule mõistlikum see hoone päästjatele reaalsetes oludes harjutuspaigaks loovutada, enne kui päris õnnetus juhtuda võiks.
Reaalses olukorras tulekahjul tegutsemist harjutas 21 vabatahtlikku ja kutselist päästjat
Arvestades seda, kui palju meie elu aastatega turvalisemaks läinud on ja tulekahjude arv kahanenud on, võttis Päästeamet pakkumise meeleldi vastu ning eelmisel nädalal võiski Lääneranna vallas, Vatla külas näha tavapärasest tihedamat päästeautode liikumist. Lihula ja Tõstamaa kutselised ning meie valla Vatla vabatahtlikud päästjad harjutasid elumaja tulekahjul suitsusukeldumist ja kustutusvee transporti väikeasula taolises kohas. Nii sai selles kontrollitud hoonepõlengus harjutusi teha kokku 21 päästjat. Harjutuste lõppedes lasti hoone päästjate poolt turvatuna maha põleda. Selliseid võimalusi, kus hoone loovutatakse jõustruktuuridele harjutuspaigaks, juhtub Eestis tosin kord aastas. Igat objekti hinnatakse eraldi, kaasates nii Keskkonnaameti kui kohaliku omavalitsuse spetsialiste, et asi ohutu oleks.
Mida kauem seisab hoone tühjana, seda ohtlikumaks ta kogukonnale muutub, sest tulekahju on vaid üks õnnetustest, mis sellises hoones juhtuda võib.
Kasutuseta hoone sissepääsu tõkestamine oleks vaid ajutine lahendus – probleemid ja oht kaovad ainult koos nende ohtlike hoonete kadumisega. Olgugi, et üldpilt on aastatega palju paranenud ja omavalitsused ja kinnistuomanikud on teinud head tööd, leidub ometi endiselt ohtlikke hooneid, mis ohustavad kogukonna turvalisust.
Päise pilt: Lagunev maja päästjate harjutamise hüvanguks / Foto: Mikk Luuk
