Alusta prügi sorteerimist väikeste sammudega

Piret Mäestu
Järelevalvespetsialist

Oma harjumuste muutmine on väga raske, aga tõsi on ka see, et harjumused tekivad kiiresti. Miks mitte ennast ümber harjutada ja hakata prügi sorteerima?

Eesti vanasõna „Suur tükk ajab suu lõhki“ sobib väga hästi prügi sorteerimise teemasse. Prügi sorteerimine ei ole tegelikult sugugi keeruline, kuid see võib alustajale keeruline tunduda ning ka ära hirmutada, kuna ei soovita eksida.

Nii loobutakse tihti juba enne alustamist. Seega – kui Sa alustad prügi sorteerimise teekonda, tee seda samm-sammult ja kui teekonnal tekib mõningates oma toimingutes kahtlusi või kõhklusi, võta hoog hetkeks maha ja pea asjatundjaga nõu ning jätka oma teekonda, kuni oled märkamatult jõudnudki sinnamaani, et sorteerid kogu oma prügi ja teed seeläbi ka loodusele suure heateo.

Kuidas saada supersorteerijaks?

1. SAMM: Alusta kõige loogilisemast prügist – toidujäätmete sorteerimisest. Kõik, mis Sa sööd või mis kasvab, on biojäätmed. Kogu need eraldi ja vii komposti. Biojäätmete panemine segaolmeprügisse on kõige halvem tegu, mida saab teha. Biojäätmed hakkavad kiiresti lagunema ja määrivad muud jäätmed ära. Kui biojäätmed pannakse teiste jäätmete sekka, siis selle prügiga ei saagi enam midagi teha, kui ainult prügilasse ladustada või põletustehasesse suunata. Paraku on biojäätmete niiskussisaldus väga suur, mistõttu kulub nende põletamiseks tehases lisaenergiat.

2. SAMM: Alusta nüüd klaastaara eraldi kogumisega – sellega on suhteliselt võimatu puusse panna. Igaüks teab, milline näeb välja klaas. Kõik klaasist purgid ja pudelid on pakendid ning need saab viia kas segapakendi või eraldi klaaspakendi konteinerisse. Klaas on imeline materjal, kuna see on peaaegu lõputult taaskasutatav! Umbes 100 kilogrammist klaastaarast saab valmistada üle 200 uue klaaspudeli.

3. SAMM: Hakka kõrvale panema ka paberit – paber on samuti väga loogiline jäätmeliik, mis ei tohiks arusaamatust tekitada. Kindlasti ära pista asjatult paberit ahju, sest ühe tonni paberi taaskasutamine säästab 17 puud, väga palju puhast vett, aga ka pea 500 liitrit naftat ning hulganisti elektrienergiat. Küttepuid ju niisama keegi ei põleta, miks peaks seda paberiga tegema. Eraldi kogutud paber vii vanapaberi kogumiskonteinerisse.

4. SAMM: Kas sööd kodus mõningaid konserve või annad lemmikloomale konservtoit? Pane ka konservikarbid kõrvale, sest need on metallpakendid. Ühe tonni terase taaskasutamisega hoitakse energiat kokku 75%, millega saaks kütta 5400 eramaja. Metallpakendid vii puhtaks loputatult segapakendi kogumiskonteinerisse.

5. SAMM: Nüüd hakka vaikselt mõtlema plastpakendite peale ning neid eraldi sortima. Kuna plastpakendeid on igasuguseid, siis ole hea ja ära hakka pähe õppima seda, milline tops või karp on pakend, vaid mõtle alati pakendireegli peale: „Pakend on toode Sinu kauba ümber selle transportimiseks, hoidmiseks ja kaitsmiseks“. Kui Sa ostad poest näiteks ketšupit, siis ketšup on Sinu kaup ning toode on ketšupipudel, järelikult on ketšupipudel pakend. Nii mõtle iga ostetud kaubaga ning peatselt saad aru, et sorteerimine polegi nii keeruline.

6. SAMM: Tee iseendale pai, sest nüüd oledki Sa supersorteerija!