Piret Mäestu
Järelevalvespetsialist
Järgmise aasta sügisest tuleb kõigil, kes veel toidujäätmeid eraldi ei kogu, hakata neid liigiti koguma. Nimelt jõustub peagi jäätmeseaduse muudatus, mille järgi peab kohalik omavalitsus korraldama biojäätmete liigiti kogumise tekkekohalt, kui neid kohapeal ei kompostita.
See tähendab seda, et toidujäätmete kogumine hakkab toimuma täpselt nii nagu praegu segaolmeprügi kogumine – iga kinnistu omanik, olenemata sellest kas kinnistu asub tihe- või hajaasustuses, peab muretsema endale kogumismahuti biojäätmete kogumiseks, mida hakkab tühjendama jäätmevedaja. Biojäätmete konteinerit on võimalik tellida alates 2022 aasta sügisest, mil jõustub uus korraldatud jäätmeveo hange. Biojäätmete üleandmise kohustusest vabastatakse ainult need isikud, kes oma kodus toidujäätmeid komposteerivad ning nemad eraldi biojäätmete konteinerit muretsema ei pea.
Miks seadus karmistub?
Jäätmed pole tegelikult prügi, vaid see on tooraine teiste toodete valmistamiseks, mida nimetakase ringlusesse võtmiseks. Siiski saab jäätmetest prügi, kui selle kvaliteet on rikutud. 2020. aastal avalikustati Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse poolt koostatud uuring „Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuring”, mille kohaselt leidub maapiirkonna segaolmeprügis peaaegu 38% biojäätmeid ning sama palju erinevaid pakendeid. Paraku ongi biojäätmed oma omaduste tõttu just suurimad kvaliteedi rikkujad – biojäätmed hakkavad seistes kiiresti lagunema ning määrivad ära kõik muud jäätmed. Seega kui biojäätmed pannakse segaolmeprügisse, siis saabki neist jäätmetest ainult prügi, millega ei ole midagi peale hakata – need kas ladestatakse prügilasse või suunatakse põletusahju. Biojäätmed aga põletusahjus hästi ei põle, kuna nende niiskussisaldus on suur, ning seetõttu tuleb nende põletamiseks kulutada lisaenergiat. Parem variant ei ole ka prügilasse ladestamine, sest biojäätmed suurendavad prügilates prügilagaasi teket. See on ka põhjus, miks jäätmeseadus karmistub. Sorteerida tuleb kodus – nii säästame energiat, vähendame prügilasse ladestatava prügi kogust ning anname jäätmetele võimaluse uueks tooteks saada.
Kompostimise erinevad viisid
Biolagunevate jäätmete kompostimine kodus on lihtne ning selleks on erinevaid viise. Kõige levinum viis on lihtsalt biolagunevate jäätmete kuhjamine ühte hunnikusse, kuid toidujäätmete komposteerimine sellisel viisil võib kaasa tuua lindude ja näriliste kokkutuleku kompostihunnikus. Õnneks pole see juba ammu ainus võimalus, kuidas oma biojäätmeid kompostida. Kompostiljon on teinud õpetliku video erinevatest kompostimise viisidest, milles tutvustatakse erinevaid kompostreid (nii poest soetatavaid kui ise tehtud). Sealjuures antakse videos nipp, kuidas saab ka ise tehtud kompostris biojäätmeid kompostida lindude ja näriliste vabalt.
Kompostimisel tuleks meeles pidada seda, et Lääneranna valla jäätmehoolduseeskirja järgi võib kompostida ainult oma territooriumil ning kompostianum, komposter või aun peab paiknema vähemalt kolme meetri kaugusel naaberkinnistust (välja arvatud juhul kui naabrid ei lepi kokku teisiti). Eeskirja järgi võib toidujäätmeid kompostida ainult kompostris, mis on kahjurite eest kaitstud.
Loe lisaks:
1 kommentaar