Kaja Lotman
Keskkonnaameti looduskaitse nõunik
Mai on aeg, kui loodus tärkab ja keskkonnateemad muutuvad kõigile huvipakkuvaks. 1980. aastal alguse saanud looduskaitsekuu alguspäevaks valiti emadepäev, et seda nõukogude ajal keelatud tähtpäeva looduse rüpes varjatult tähistada.
Sel aastal on looduskaitsekuu teemaks „Looduskultuur ühendab“. Looduskultuuri alla võime mõista nii rahvatraditsiooni väärtushinnanguid, igaühe looduses käitumise oskust kui ka looduse märkamist ja hoidmist. Üheks rahva loodusesse suhtumise näiteks on põlispuude austamine.
Põlispuud on ajalootunnistajad, pakkudes varju ja lohutust rasketel aegadel ning kannavad endas ka suurt liigirikkust.
Vaatame, millised põlised puud on Lääneranna valla aladel olnud tähelepanuväärsed ja võetud kaitse alla
Looduskaitse ajaloo tähisteks meie vallas võib pidada Uduna ja Panga tammesid, mis on kaitse alla võetud juba enne esimest maailmasõda, 1936. aastal. Uduna tamm asub Paimvere külas ja on kindlasti meie valla jämedaim tamm, mille ümbermõõt on 575 cm. Panga tamm on küll veidi tagasihoidlikuma ümbermõõduga – 381 cm, kuid seotud põnevate legendidega. Nimelt räägitakse, et tamme on härjaikkena maha torganud Rootsi kuningas, öeldes, et kui tamm läheb kasvama, siis see maa saab tema omaks. On räägitud ka, et tamme juurde ei jõua kunagi sõda.
Jämeduse ehk ümbermõõdu järgi on vallas teisel kohal Puhtu tamm ümbermõõduga 490 cm. See asub Puhtu-Laelatu looduskaitsealal ja kasvab Puhtu metsas. Puu juurest möödub jalgrada. Puu vanuseks on ekspert Alar Läänelaid hinnanud umbes 400 aastat ning võis kasvama hakata 1620 aastate paiku. Puhtu tamm võeti kaudselt kaitse alla juba 1939. aastal kui Puhtu laid koos Adralaidudega arvati looduskaitse alla ning keelati kasvavate puude maha võtmine. Samas lähedal on ka märkimisväärsete mõõtmetega Puhtu mänd.
Lääneranna valla jämeduselt kolmas tamm on Sööni-Möldri tamm, ümbermõõduga 485 cm, asub Kalli külas. Puu on kaitse all 1991. aastast ja paikneb Sööni-Möldri talu hoovi serval.
Kolm Kopli tamme asuvad Voose külas. Ühe ümbermõõt on 460 cm teised on peenemad. On teada, et Kopli tammede kaitse alla võtmiseks tegi ettepaneku tollane Massu kooli juhataja ja looduskaitse usaldusmees Johannes Kreek. Maaomanik jutustas talle, et vanasti oli sellel alal olnud vägev tammemets, kus mõisa veised käisid karjas. Ühte puud kutsuti pullitammeks, sest mõisa ajal seoti selle külge pull. Teise nimeks oli Põlmapea, sest selle tamme all oli asunud vana Põlma talukoht. Kolmanda tamme pakkus maaomanik ise looduskaitse alla, et järeltulevad põlved mäletaksid vägevat Eesti talumeest, kes rajas siia viljakad põllud. Läheduses on veel kaks Laane tamme nimelist puud ümbermõõtudega 300 cm ja 368 cm.
Looduskaitse alla on võetud Alt-Villemi ehk Muriste tamm ning Tammari tamm Nehatu looduskaitsealal . Viimane on arvatavasti saanud oma nime kunagise legendaarse metsavahi Mihkel Tammari järgi.
Lisaks on meil ka loodusliku pühapaiga tunnusega puid ja puude gruppe, millest muinsuskaitse all on Lautna hiietamm. Matsalu rahvuspargis Kloostri külas asub Karusselja pärn, mis on olnud meremärgiks lahel sõitjatele ja Matsalu pargis asuv pöök istutati baltisaksa ja Saksamaa kultuuriseoste sümboliks. Saastna pargi nõiamännil arvati olevat aga raviv toime. Salapäraste lugudega on looduslik pühapaik ja vääriselupaik Virve männik. Oma lugudega on seotud Mihkli kiriku pärnad.
Kaitse all on olnud ka Metskülas kasvavad Kägi pirnipuud, mis on seotud pirnisortide aretustööga.
Meil on väga põnevad põlispuud ja nendega seotud lood
Anname võimaluse ka uute põlispuude kujunemiseks ja hoiame alles maastikku ilmestavad ja rikastavad puud, mis tihti asuvad teede ääres.
Loe lisaks:
Pärnu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja piiranguvööndi ulatuse määramine
Päise pilt: Möödunud aastal mõõtsid noored looduskaitsjad koos Henrik Relvega Kopli tammesid / Foto: Kalle Kõllamaa
2 kommentaari