Et merehooajal oleks silmnähtavalt ilus algus, alustasime koostöös merepäästjate ja vabatahtlikega hooaega just nimelt rannakoristamisega – eeskujuna kogu meie kogukonnale.
Minu meri – austan ja hoian! – Nii lihtne see ongi. Ei pea olema raadiost kuuldud üleskutset ega kokkulepitud kuupäeva.
“Üldiselt on igaühel meil kodus paar töökindadid ja mõni vana kilekott – ei pea poest tuliuut prügikotirulli ostmagi ja sellega kileprügi veel juurde tekitama! Natuke aega iseendale looduse keskel olemiseks leiab ehk ka, mida mere ääres veeta,” arutleb vabatahtlik merepäästja ja purjelauainstruktor Epp Hunt, kui lihtne on anda oma panus meid ümbritsevale keskkonnale ja loodusele.
Kuidas näevad talgupäeva vabatahtlikud, kes koristasid “isetekkelist” prügi?
Haapsi (Varbla piirkond), Kati Müüripeal
Haapsist korjatud prügi
“Eks ikka ole selle prügi asjus palju küsimusi, kust tuleb ja kuhu läheb – ega ometi ringiga tagasi?! Palehigis toimetavad “Ragn-Selleri” töötajad ei taha selle prügi eest vastutada, kui kohalik selle ka ilusti kokku korjab. Niisiis jääbki keeruline olukord, et seda prügi kandub sügistormidega muudkui randa. Selge see, et rand peab olema puhas.”
Loodus võiks olla inimtegevusest puutumatu, et olla visuaalselt ja tajudega nauditav koht.
“Ega prügi iseenesest polegi kole… kole on see, kui vedeleb ja jäetakse tahtlikult vedelema. Prügitalgud möödusid sügise omast helgema noodiga. Suures osas klaaspudeleid, mida ma mäletasin, olid imeväel kadunud. Kas tõesti on tuuled ja lained teinud oma tööd ja liigutanud need sada meetrit vasakule Pärnu poole? Jäägu killukest müstikat meile endile välja nuputamiseks.”
Mereäärse (Varbla piirkond), Piret Veigel
“Tegime rannas tiiru, kaasas mustad prügikotid ja korjasime kõrkjavallidest talvel randa uhtunud prügi.”
Põhiliselt leidsime kile ja plastikut, oli ka paar pudelit ja kinga.
“Tänavu oli saak üsna kasin; kas olid tormid osa merre tagasi viinud (sest ka kõrkjaid oli üsna vähe) või on inimesed korralikumaks muutunud (väheusutav). Kogutud prügiga kotte tuli kokku tükki 3. Viisime Tallinna ja panime oma kortermaja prügikasti, kuna teele ei jäänud vahepeal avalikku segaprügikasti, kuhu seda panna ja meie kohapealne kast oli selle koguse jaoks liiga väike.”
(Toimetuse kommentaar: Infot konteinerite asukohtadest leiab Lääneranna valla lehelt jäätmemajandus Lääneranna vallas. Segaolmejäätmete konteinerit Lääneranna vallas ei ole ja üldjuhul peaks igaüks meist segaolmejäätmeid kodus oma prügikasti ladustama. Kahjuks me siiski leiame loodusest kellegi prügi ja üldiselt on see prügi ju tekitatud ikkagi inimeste poolt meie endi ümber!
Väiksemate koristustalgute ja hoogtööde korral tuleb kahjuks tõesti prügi oma prügikasti panna. Suuremate talgute korral tasub enne maaomanikuga läbi rääkida. Näiteks RMK või valla maa puhul saab prügiveo osas kokkuleppe sõlmida, mis prügist edasi saab.)
Virtsu (Hanila piirkond), Hiie Paas, Pärnumaa Märjad Käpad
Virtsukate ja praamiliiklejate kiituseks peab ütlema et rannajoon oli suhteliselt puhas.
“Esimene pilt oli kõige ekstreemsem leid… ja viimane jäeti sinna trepile lausa meie nähes! Aga muidu saime kaks sellist kotti prügi nagu keskmisel pildil. Kokkuvõttes oli üritus kordaläinud: paarsada meetrit rannajoont sai veidi puhtamaks.”
Matsi (Varbla piirkond), Marilyn Meedla, Tambergi talu
Prahti korjame rannast perega igapäevaselt.
“Nädal tagasi oli kõik puhas. Hädas oleme hoopis laipadega. Kulli laibast saame jagu, aga mida teha hülge ja poolsöödud mädaneva metsseaga. Liigutadagi ei jaksa!”
Varbla SAR, Epp Hunt
Varblast korjatud prügi
“Meie saagikus oli vaatamata lühikesele lõigule oodatust suurem. Oleme varasematel hooaegadel viinud rannast treileritäisi prügi sh penoplast-kasti tükke jpm. Alguses tundus pilt üsna rahulik, aga päeva lõpuks oli saagiks ikkagi mitu kotitäit prahti.”
Hunt toob välja, et Norra läänerannikult korjasid päästjad ühe päevaga randadelt ja merest kokku 45 kotitäit prügi ja prahti.
Norras, mis on Euroopa üks loodussõbralikumaid ja puhtamaid maid üldse! – Ärge tulge hämama, et maailma reostatakse Aafrikas ja Aasias ja Lõuna-Ameerikas. Eurooplane oskab seda õnnetuseks sama hästi.
Osalesid:
Pärnumaa Märjad Käpad,
Virtsu SAR,
Varbla SAR,
Pärnumaa Merepääste – ehk kõik valla vabathtlikud merepäästeüksused ja
rohkelt vabatahtlikke, kes oma merd ja randa austavad ja hoiavad.
Loe lisaks:
Maikuu on keskkonnakuu: #SordiSinagi ja võida puhkus kahele!
Päise pilt: Haapsist korjatud prügi / Foto: Kati Müüripeal
