Elina Jantson ja Kaja Lotman
Keskkonnaamet
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) tähistab alates 1993. aastast iga aasta 22. märtsil veepäeva, et pöörata tähelepanu veele kui loodusvarale ja vee tarbimisele. Umbes ⅔-l inimkonnast ei ole head ligipääsu joogiveele.
Puurkaevud
Foto: Kaja Lotman
Lääneranna vallas on palju hajaasustusega piirkondi, mistõttu paljude majapidamiste joogivesi tuleb isiklikest puurkaevudest. Tänapäeva puurkaevude sügavused on väga varieeruvad ja sõltuvad piirkonna kivimikihtide omadustest, veekihtide veeandvusest, nende paiknemisest maapõues ja vajaminevast vee kogusest. Sügavamad puurkaevud võivad ulatuda isegi 300 meetri sügavusele, madalamad jäävad alla 20 meetri. Lääneranna vallas on peamiseks kasutatavaks veekompleksiks ehk kihiks, millest vett ammutatakse, Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks, mis on maapinnale lähim. Sellesse rajatud puurkaevude sügavused jäävad Keskkonnaregistri andmetel vahemikku 10–230 meetrit.
Puurkaevude rajamisel lähtutakse sellest, kus on koguse ja omaduste poolest parim veekiht. Vanad salvkaevud võivad olla väga madalad ja toituda peamiselt sademeveest, mis ei ole joogiveeks parim. Sellepärast eelistatakse puurida puurkaevud tänapäeval pigem natuke sügavamaks, et vältida maapinnalt tuleneva reostuse sattumist joogivette.
Regulaarne vee analüüs on soovitatav
Kodumajapidamiste puurkaevude üle Keskkonnaamet seiret ei tee ja nende joogivee kvaliteedi kohta meil andmeid ei ole. Keskkonnalubadega puurkaevude põhjavee analüüsidest selgub, et paljudes neist on fluoriidi sisaldus üle piirnormi. Pikaajaline fluoriidirikka vee tarvitamine võib lastel põhjustada hambafluoroosi ehk hambaemaili kahjustumist. Puurkaevu omanikel on soovitatav tellida regulaarselt oma puurkaevu vee analüüs, et märgata muutusi joogivee kvaliteedis ja paigaldada puhastusseadmeid, kui selleks on vajadus. Pärnumaal teevad analüüse näiteks Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Pärnu osakond ja Pärnu Vesi. Paljud meile ohtlikud ühendid ei lõhna ega maitse imelikult ja nende tuvastamine ongi võimalik ainult analüüsi teel. Nii on ka fluoriidiga.
Mis on fluor ja kuidas see mõjub inimese tervisele?
Fluor on põhjavee looduslik ühend, kuid siiski on joogivee fluoriidisisaldusel oluline mõju inimese tervisele, esmajoones hammaskonna seisundile. Väikestes annustes toimivad fluoriidid kaariest ennetavalt, muutes hambaemaili vastupidavamaks hapetele, kuid liigne sisaldus vees võib põhjustada hambafluoroosi.
Vee-ettevõtted kasutavad fluoriidi sisalduse vähendamiseks puurkaev-pumplatesse paigaldatavaid pöördosmoosi seadmeid. Osa põhjaveest suunatakse seadmesse puhastamisele, seejärel segatakse puhastatud vesi kokku mittepuhastatud veega ja selle abil vähendatakse fluoriidisisaldust joogivees. Lääneranna valla vee-ettevõte AS Matsalu Veevärk on enamikesse veetöötlusjaamadesse ka sellise seadme rajanud.
Kodumajapidamise puurkaevu omanikul aga selliseid võimalusi pole. Sel juhul saab fluoriidi hulka vähendada ainult tarvitades teistsuguseid veeallikaid, näiteks pudelivett, või kasutades mõnest väiksema fluoriidisisaldusega kaevust ammutatud vett. Kodused veefiltrid ega vee keetmine fluoriidi filtreerida ei aita.
Kaevuvee kaitsmine välise reostuse eest
Foto: Kaja Lotman
Erakaevude tegemisel tuleb kindlasti mõelda ka sellele, kuidas kaitsta kaevu vett välise reostuse eest.
Lääneranna vallas on päris palju kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alasid. Omapuhasti ehitamise nõuded kehtestab iga vald eraldi, kooskõlas kehtivate seadustega. Lääneranna vald on oma ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavas välja toonud, et nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladel tuleb kasutada bioloogilisi väikepuhasteid või kogumismahuteid.
Selleks, et vältida oma salv- või puurkaevu vee reostamist, tuleks jälgida päris mitut asja. Kaevudel on kas hooldus- või sanitaarkaitseala, mis moodustatakse põhjavee kaitsmiseks reostamise eest. Sanitaarkaitsealal on vee puhtuse säilitamiseks keelatud majandustegevus ja põhjavett ohustavad tegevused (kuivkemps, sõnnikuhunnik, karjatamine, väetiste hoiustamine jne). Vanematel puurkaevudel on enamasti 50-meetrine sanitaarkaitseala, uuematel puurkaevudel ja salvkaevudel aga 10-meetrine hooldusala.
Kuja arvestamine
Lisaks kaevule tuleb arvestada ka kujaga. Kuja on minimaalne kaugus hoonest või kaevust, kuhu võib rajada reoveepuhasti. Omapuhasti minimaalne kuja on 10 meetrit, kinnisel või maa-alusel puhastil 5 meetrit. Omapuhasti peab paiknema joogiveekaevu suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.
Oma kodu jaoks parima lahenduse leiab maaomanik koostöös kohaliku omavalitsusega ja kaevusid või reoveesüsteeme rajavate ettevõtetega. Internetis on olemas ka mitmeid häid sellekohaseid juhendeid.
Päise pilt: Kaevuvee kvaliteet vajab jälgimist / Foto: Kaja Lotman
