Uue ajastu sünnipäevapidu looduses

Ehkki piirangutest läbipõimunud aeg võib näha lõputu, ei pea olulised tähtpäevad ära jääma. Kuidas praegusel ajal näiteks sünnipäevalapse jaoks see niivõrd tähtis päev muuta rõõmsaks, meeldejäävaks ja eriliseks? Meie kutsume loodusesse!

Lääneranna vallas on kauneid matkaradasid ja puhkekohti, kus korraldada üks vahva sünnipäev, mõni muu tähtpäev või veeta lihtsalt värskendav päev looduse keskel.

Reili, kes otsustas lapse 4. sünnipäeva pidada just Tuhu soos, räägib, et ühtlasi oli see ettevõtmine ka iseendale väike vaheldus koduseintele ja antisotsiaalsele üleüldisele eluviisile.

Oleme seal varem ka korduvalt käinud ja selleks sai just see konkreetne ka valitud, sest on lastega seiklemiseks just nii mõnus.

“Soos sai korraldatud sünnipäevalapse soovil väike aardejaht kingituste leidmiseks, süüa torti ja puhuda vilepasunaid – ühesõnaga kõike, mida üks väike 4-aastase hing ihata oskab,” räägib peo korraldanud Reili.

Mõned Lääneranna loodusobjektide külastusideed

Penijõe matkarada (3,2-7 km), lõkkekoht ja vaatetorn
Erinevaid läbimisvõimalusi pakkuv rada Matsalu rahvuspargile iseloomulike maastike (roostik, kevadeti üleujutatud jõeluht ja niidud) ning sealse elustiku tundmaõppimiseks. Rajale jääb ka roostiku servas asuv 8 m kõrgune vaatetorn.
Matkarada on võimalik läbida neljal erineval moel, raja pikkuseks kujuneb kas 3,2 km (vaatetornini ja tagasi); 4,7 km, 5 km või 7 km (ringselt läbitavad rajad). Rada kulgeb osaliselt karjatatavatel aladel, enamuses on pinnasetee. Tähistatud puidust suunaviitadega.

NUTIMÄNG – Penijõe matkarajale minnes proovi ka nutimängu! 5 km raja läbimisel leiad kokku 10 ülesannet, mis aitavad märgata ümbritsevat ja annavad loodetavasti ka uusi teadmisi. Varu piisavalt aega (1,5-2 tundi), võimalusel võta kaasa binokkel ja mine põnevale avastusretkele Penijõe luhakarjamaale.
Mängimiseks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mängu „Penijõe raja matkamäng“ täpsemad juhtnöörid, vajalikud paroolid või QR koodi leiad Matsalu rahvuspargi külastuskeskuse I korruse aknalt.
Kolga looduse õpperada (1,5 km ja 3,5 km)
Ringikujuline õpperada asub Kolga oja läheduses, kus looklevad luited seal kasvava männimetsaga. Vanimate mändide vanus sellel alal on üle 170 aasta. Rada sobib lühimatkade ja õpperetkede läbiviimiseks.
Tuhu matkarada (1km)
Tuhu soomassiiv on vaatamata oma kergesti ligipääsetavale asukohale inimtegevusest suhteliselt vähe kahjustatud. Vaikne ja pisut nukrameelne soomaastik pakub lähemal vaatlusel hulgaliselt üllatusi. Tuhu sood läbiva maantee äärde on rajatud lühike laudtee, mis läbib soo arengu erinevaid etappe. Rada algab ja lõpeb maanteel, seega tuleb raja alguspunkti tagasi saamiseks mööda väikest maanteed tagasi kõndida. Laudtee on kaarekujuline ning 950 m pikk. Väike kõrvalharu lõpeb pingiga varustatud puhkekohaga.
Raja alguses asub 5 m kõrgune unikaalne vaatetorn TREPP, mis on valminud koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga, olles EKA sisearhitektuuri osakonna esmakursuslaste ühisprojekt.
Suitsu matkarada (1,3 km), metsaonn, puhkekoht ja vaatetorn
Tegemist on kokku 1.3 km pikkuse edasi-tagasi pinnasrajaga, mis kulgeb Suitsu jõe luhaniidul. Tähistatud puidust suunaviitadega. Matkarajal on kõige huvitavam liikuda varakevadel, varahommikul või hilisõhtul, kui on loomade ja lindude aktiivseim tegutsemisaeg. Rada viib välja taastatud heinaküünini (Suitsu metsaonn), kus sääski mittepelgav matkaja võib peatuskoha leida.
Salevere matkarada (1,5 km), silmaallikas, linnus
1,5 km pikkune rada kulgeb seljandikul, mis asub tosin meetrit üle ümbritseva maapinna. Seljandikku katab liigirikas loomets, panga all võib vaadelda Eestis suhteliselt haruldast salumetsa. Raja algusosa läbib kadakase loopealse, keskosas võib teha kõrvalpõike, et näha muistse kaitserajatise valli ning raja lõppu jõudes saab nautida värskendavat allikavett.
Puhtu poolsaar
Puhtu poolsaar, rahvapäraselt Puhtulaid, on rohkem kui sadakond aastat inimesi meelitanud oma lopsaka ja pisut teistmoodi loodusega ning kultuuritähistega.
Kirbla astang
Kirbla astang on ca 4-meetrine paekõrgendik, kust avaneb kaunis vaade Kasari luhale. Kõrgendik ulatub u 33 meetrit üle merepinna. Kirbla astang on osa Siluri klindist, mis algab Lääne-Eestist ja lõpeb Gotlandi rannikul. Astang võeti kaitse alla 1959. aastal 50-hektarilise alana. Praegu jääb see Matsalu rahvuspargi territooriumile.

Looduskülastuse puhul juhime tähelepanu sellele, et:
– Kõik, mis jaksad metsa tuua, selle jaksad ka koju viia – oma jäätmed võta koju minnes kaasa.
– Lõkke tegemiseks kasuta ainult ettevalmistatud lõkkekohti! Grillimissoovi õnnestumiseks tasub lisaks grillitavale toidule söed või puud ise kaasa võtta.
– Kasutatud taskurätikuid, joogitopse, niiskeid salvrätikuid jm ära jäta radade äärde ja külastusobjektidele vedelema, vaid võta need endaga kaasa!

Allikas: https://loodusegakoos.ee

Looduses liikudes tuleks enda ja teiste huvides jätkuvalt silmas pidada, et:
– Nii radadel liikudes kui vaatetornides, hoia distantsi teiste looduses liikujatega – ka looduses kehtib 2+2 reegel.
– Lähikontaktide vältimiseks liigu radadel vastavalt suunaviitadele, vastutulijaid kohates möödu neist turvalises kauguses.
– Kitsal (laud) rajal kohtudes astu raja kõrvale ja lase vastutulija mööda, püüdes võimalikult vähe kahjustada loodust.
– Vaatetornis anna teed alla tulijale.
– Kui Sinu saabudes on parklas palju autosid, sõida edasi ja leia äpi abil järgmine külastusobjekt.
– Looduses puudub võimalus käsi pesta, kanna kaasas isiklikke kaitsevahendeid.
– Paneme kõigile südamele, et ka looduses tuleb vältida suurte rahvahulkade koondumist ja sellega kaasneda võivat nakkusohtu.

Allikas: https://loodusegakoos.ee

Vaata ka väikese… khmhmhmm “SUURE” Saara Sierra 4. sünnipäevapeo meenutusi Tuhu soos: