Lääneranna Vallavolikogu 11. märtsil 2021 toimunud istungil omistati Lääneranna valla teenetemärk Heli Raavelile, Reimo Reimerile, Ain Saarele, Heino Sabiinile, Peeter Hermikule, Jüri Mõnistele ja Merike Pikkmetsale. Siinjuures tutvustame neist esimest nelja ning anname ülevaate esile toodud teenest.
Ain Saare / Foto: erakogu
Ain Saare
Jah, ikka saab, pane visioon kirja ja teeme ära!
See on lause, mis seda meest enim iseloomustab. Ain Saare on sündinud 23. jaanuaril 1979 Lihulas. Haridusteed alustas ta Lihula Gümnaasiumist, misjärel suundus Kuressaare Ametikooli, kus omandas kunstilise kujundaja eriala. 1999. aastal asus Ain õppima Tartu Kõrgema Kunstikooli arvutigraafika erialale, mille lõpetas 2003. aastal.
Ain on töötanud kuus aastat ettevõtes Playtech Estonia graafilise disainerina ning alates 2008. aastast on ta raudteeohutusega tegeleva rahvusvahelise MTÜ Operation Lifesaver Estonia disainer. Lisaks on Ain juhtinud mitmeid ettevõtmisi ka vabakutselisena.
Inimesed, kes tunnevad Aini, iseloomustavad teda kui hea südamega, lahket, abivalmi ja suure tähega Kogukonna Aktivisti, kes on panustanud lugematuid tunde siinse piirkonna hüvanguks. Kunstnikule, õigemini graafilise disainerile omaselt, on tema panus olnud just selles valdkonnas – ürituste plakatid, ettevõtluspäevade visuaalid, valla koduleht, ajaleht, veebiportaal… seda nimekirja võiks jätkata lõputult.
Lihulast Läänerannani
2015. aastal avas Lihula vald kogukonnaportaali “Lihula Teataja”, millest tänu paljude inimeste ühisele panusele sai piirkonna oluline infokandja, kust uudiseid noppisid nii maakondlik kui vabariiklik meedia. Portaali sünniloo ja teostuse taga oli kolm inimest, tollane Lihula vallavanem Varje Ojala, info- ja arenguspetsialist Kristi Märk ning kujundaja Ain Saare.
Portaali edu oli niivõrd suur, et 2016. aastal allkirjastatud ühinemislepingusse pandi kirja punkt “Vallal on oma uudiste veebiportaal, mille tegevust jätkatakse Lihula valla loodud ja arendatud uudisteportaali baasil.”
Valdade ühinemisel oli just Ain Saare see, kes lõi Lääneranna valla paberlehe kujunduse, aitas kaasajastada valla ametliku veebilehe kujundust, lõi uue ajalehe veebiportaali ja tegi palju muudki.
2017. aastal kandideeris ta kohalikel valimistel ning kogus 45 häält, millega pääses Lääneranna Vallavolikokku. 2018. aastal ilmunud Lääneranna Teatajas esitati talle küsimus, “Miks kandideerisite mullu valimistel ning mida soovite Lääneranna vallavolikogu liikmena nelja aasta jooksul ellu viia / korda saata?” Aini vastus oli selge: “Olen kindlalt tegude usku ja seetõttu ei plaanigi olla nii-öelda istuv poliitik ega targutaja. Kogukonna elu edendan KOV ajalehe kujundajana ja veebilehtede loojana. Suur soov on tulevikus näha Lääneranna ühtset terviklikkust ning siin saavad kaasa aidata kõik, kellel vähegi soovi.”
Just ühtset terviklikkust silmas pidades on Ain käinud välja idee kujundada valla haridus- ja kultuuriasutuste kodulehed nii, et nad oleksid visuaalselt sarnased ning sealne info seeläbi kergesti leitav. Tänase seisuga on Aini käe läbi saanud endale kodulehed kõik kultuuri- ja kooliasutused, sealhulgas muuseumid, raamatukogud, koolid ja huvikoolid, kultuuri- ja rahvamajad. Ain oli üks neist, tänu kellele valmis ka Lääneranna Noorteportaal. Hetkel on Ainil käisil Lääneranna noortelehe (paberleht) kujunduse loomine.
Panus kogukonda ja tulevikuideed
Aini panustamine ei piirne ainult vallavalitsuse tegevustega. 2015. aastal lõi ta kaasa Lihula Eurovisiooni tegevustes, mis hiljem sai ülevabariigilise tuntuse. Aini loodud graafiline disain ning liikuv Eurovisiooni liblikas, mis Lihula lilltikandi värvi, pani paljud ahhetama. Tuleta meelde, kuidas Lihula koolinoorte Eurovisioonil tehti ajalugu.
Graafilise disainerina Ohutusalasele mängule “Aga mina”, külastas ta 2017. aastal Lihula lasteaeda, kus selgitas reegleid nii Pokude rühma lastele kui õpetajatele.
Ain on panustanud lugematuid tunde vallas toimuvate sündmuste pildistamisel (maakaitsepäev, autode orienteerumine jne). Tema üheks ideeks on teha kõikidest valla kaunitest kohtadest 360-kraadised ülesvõtted, et inimesed saaksid neid kohti vaadata justkui nad viibiksid seal – nii saab tänu Ainile teha virtuaaltuuri näiteks Lihula mõisamäel.
2019. aastal tegi Ain täiesti uue visuaalse identiteedi kogu Lihula kohvikutepäeva üritusele.
Heli Raavel / Foto: erakogu
Heli Raavel
Heli on olnud järjepidev ilusa emakeele õpetamisel ja teda võib iseloomustada sõnadega õpihimuline, kohusetundlik, ideede algataja. Heli ei piirdu ainult ainetööga klassiruumis; ta tegeleb õpilastega ka koolivälisel ajal (teatrikülastused, ekskursioonid) ning juhendab ringe ja koolilehte.
Õpetajatöö on raske – pead oskama õpilastele aine huvitavaks muuta ning samal ajal teha koostööd kolleegidega ja lastevanematega.
Õpetajaid võib nimetada maa soolaks.
Tema õpilased on saanud eesti keele olümpiaadidel auhinnalisi kohti. Sten Roosi muinasjutuvõistlusel sai Lihula Gümnaasiumi õpilane Eesti Vabariigis II koha. Ernst Enno omaloomingu konkursil märgiti ära gümnaasiumisastme lugu (juhendaja Heli Raavel). Lihula Gümnaasiumi tiim võitis 2016. aastal Vabariigi Presidendi väitluse (juhendaja Heli Raavel).
Heli Raaveli taust
Heli on sündinud 12.02.1963 Varblas. Lõpetanud Varbla Põhikooli, asus õppima Pärnu Lydia Koidula nimelises II keskkoolis. Lõpetanud keskkooli 1981, asus tööle Varbla Põhikooli õpetajaks.
1982-1987 Tallinna Pedagoogiline Instituut eesti keele ja kirjanduse õpetaja
1988-2000 Varbla Põhikooli direktor
2000- 2006 Varbla Põhikooli eesti keele õpetaja
2006-2020 Lihula gümnaasiumi õppeala juhataja
2020 Lihula Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Koolis juhatas laste näiteringi, väitlusringi, juhendas koolilehe toimetust, laulis kohalikus segakooris, võttis osa mälumängust. 2007 saavutati võistkondlikus koosseisus 18. koht
2013 aasta õpetaja tiitel “Tunnustatud Läänemaa õpetaja”
2013 käivitas mittestatsionaarse (kaugõppe) Lihula Gümnaasiumi juures
2017 aastal gümnaasiumi õpetaja tunnustus eesti keele ja kirjanduse õpetajana
Heli on ema neljale lapsele ja vanaemaks kahele lapselapsele, kellest tunneb suurt rõõmu.
Heino Sabiin / Foto: erakogu
Heino Sabiin
Ettevõtliku loomuga Heino ja tema pere on jätnud sügava jälje Varbla kandi sotsiaal- ja majandusellu küll loomakasvatuse, puidutöötlemise, turismi ja puhkemajanduse edendamise ja ehitusega. Alul FIE-na hiljem erinevates ettevõtlusvormides. Suurim tema loodud äriühing on üle Eesti tuntud Varbla Puhkeküla AS.
Aegade jooksul on Heino oma pereäride baasil andnud tööd ligi 50-le inimesele.
Hetkel saab Heino juhitud ettevõtetes tööd kuni 30 inimest, olles selgelt omakandi suurim tööandja. Puhkemajandusega on ta tegeletud üle 20 aasta ja tänaseks on väikesest motelli kompleksist saanud suur 150 kohaline puhkekeskus.
Varbla sadama ehitus tõi piirkonnale tuntuse ka väljaspool Eestit
Üle-eestilise ja lausa välisriigilise tuntuse sai Heino tegevus Varbla sadama ehitusega. 2013.a. septembris algatati sadama detailplaneering, 2016.a. juulis jõuti planeeringu kehtestamiseni. 2018.a. 5 veebruaril alustati sadama ehitustöödega ja esimesed alused said sadamasse randuda 15.06.2019.a. Ametlik sadama avamine toimus 31.07.2020.a. Uus ja uhke sadam saab vastu võtta ca 60 alust süvisega kuni 2,5 meetrit. Möödunud hooajal oli sadamal ligi 200 külastust, ligi pooled neist välisriikidest. Sadamas tegutseb restoran Groot, mis on esimene restoran Pärnu ja Haapsalu vahel.
Tänu Heino ettevõtlikkusele, laskis ta annetusena paigaldada Varbla kirikule 2015.a. uue tornikiivri ja risti. Kus vaja, on Heino appi tulnud tee ehitamisel, lume lükkamisel või sotsiaalteenuste osutajaile. Vabal ajal tegeleb Heino jahinduse ja kalastamisega ning on Varbla kandi jahinduse eestvedajaks.
Olles Lääneranna valla volikogu liige, on Heino muretsenud valla üldise käekäigu, mõistliku majandamise ja ettevõtluse arendamise eest vallas.
Pere kõik 3 last tegutsevad Varbla Puhkekülas – noorim poeg juhib sadamas restorani tööd, vanem poeg varustab ettevõtet vajalike tootmisvahendite ja – materjalidega ning tegeleb IT valdkonnaga. Tütar tegeleb iluteenindusega, kuid praegu kasvatab väikest tütart ja võimaldab Heinol osa saada vanaisa rõõmudest.
Reimo Reimer / Foto: Marek Metslaid
Reimo Reimer
Reimo jaoks ei ole kohalikus mastaabis aktiivne olemine oluline mitte ainult Kaitseväe ja Kaitseliidu tutvustamise mõttes, vaid pigem seotud igapäevase olemasolu toonitamisega. Reimo õppis hiljuti riigikaitse õppejõuks pelgalt selleks, et õpetada Lihula Gümnaasiumis riigikaitset, kaasates sinna teisigi Lihula Üksikkompanii mehi ja naisi. Uuest aastast hakkabki Reimo koos Lihula Ükiskkompaniiga läbi viima Lihula Gümnaasiumi riigikaitse tunde.
Tema eestvedamisel sai 2020. aasta jaanuaris teoks heategevuslik loterii, mille tulu anti üle Lääneranna Vallavalitsusele, et Lihula Vabadussamba väljak saaks lipu ja lipu valgustuse. Vallaga koostööd tehes on seal nüüd kolm lippu, mis kõik on valgustatud ja lehvivad seal nii päeval kui ööl, austades omasid ja omakseid. Reimol on pargi korrastamisega ees veel suured plaanid. Ta tahab korraldada talgud, et madalad kohad saaks mullaga täidetud ning sellest soisest alast saaks tulevikus ilus roheline park. Tal on kindel plaan, et Vabadussõja ausammas ja selle ümbrus peab korda saama.
Mis Reimo on plaani võtnud, selle ta ka teoks teeb, see on kindel.
Malevad Lääneranna vallas
Lääneranna vallas toimetab kaks malevat – Lääne ja Pärnu malev. Reimo on kaasanud Lihula Üksikkompanii tegemistesse ka vallas tegutseva teise maleva liikmed, nimelt koostöö Soontaganaga on väga hea. Soontagana malevkonna pealik osaleb Lüki juhatuse laiendatud kooosolekutel, koos on tähistatud Võidupüha Lihula pargis, koos tehakse meestele ja naistele väljaõppeid ja võistlusi. Reimo arvates oleme ikkagi üks vald, kes peab kokku hoidma.
Reimo koos teiste Lihula meestega on panustanud Lihula mõisas asuvate Lihula Üksikkompanii ruumide renoveerimisse palju oma vaba aega, hoides sellega mõisa lagunemast.
Reimo on alati naeratav, kindlameelne ja igati lugupidamist väärt Haapsalu mees, kes ajab siiski Lihula asja. Seega võime öelda, et ta elab küll mujal, aga tema mõtted, süda ja teod on ikka meiega siin, Lääneranna vallas.
Selline ongi Reimo, üdini meie mees ja igati Lääneranna valla teenetemärgi vääriline!
1 kommentaar