Juba nädalajagu on Lihula esmatasandi tervisekeskuses olnud aktiivset tegutsemist – arstid tegelevad majja kolimisega ning sisseseade töökorrastamisega, et kohe pärast tegevuslubade kättesaamist avada uksed patsientidele.
Kaasaegses ja kõikidele nõuetele vastavas Lihula tervisekeskuses on alustamas tööd kolm perearsti, üks abiarst, 5 pereõde, üks koduõde, üks füsioterapeut ja üks ämmaemand. Lääneranna Vallavalitsusel on eellepingud sõlmitud kolme erineva perearstiga.
Samuti lisandub tervisekeskusesse hambaraviteenus, mis kolib ümber oma senistest ruumidest Lihula lasteaias.
Eraldi on kabinet ka nõustajatele ning esimestena hakkavad seal vastu võtma psühholoog Piret Vester, psühholoogiline- ja perenõustaja Pille Murrik ja lastekaitsespetsialist Saima Soobard.
“Usun, et sellest majast kujuneb üks inimeste hea- ja rahulolu toetav keskus, kus praeguses kiirelt muutuvas ühiskonnas saame koostöös ja kogukondlikult toetada meie vallas elavaid perekondi,” ütleb abivallavanem Ene Täht. “Majas saavad kokku meditsiin, haridus, sotsiaalvaldkond koos paraja annuse kultuuriga. Koostöös on alati toekam ja mõnusam!”
Arstide tagasiside
Lastearst Eve Kääramees, kes on end majas sisse seadmas, on uute tööruumidega väga rahul. Ta toob välja, et varasemalt on toimunud OÜ Mare Lõunat arstide vastuvõtt Lihula linnasiseses kortermajas, kuhu koliti olude sunnil üle 15 aasta tagasi. Kääramees nõustub, et tervisekeskuse näol on tegu suurepärase võimalusega nii patsientidele kui ka ümberkaudsetele ja kohalikele arstidele, parandades arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti ning tagades suurema patsiendisõbralikkuse.
Tervisekeskuse arhitektuurist ja siseruumidest
Arhitektuuriliselt on maja ilmet mõjutanud mitmed tegurid. Kuna hoone koosneb mitmest osast – uusehitis ja mitmesaja-aastane mantelkorstnaga vana muinsuskaitse all olev hooneosa, – siis enim mõjutas projekteerimist just vana ajalooline osa hoonest, olles antud piirkonna üks vanimaid ja autentsemalt säilinud ehitisi ja soov seda säilitada. Maja oli enne n-ö taasavastamist võpsikusse vajunud ja keegi isegi ei märganud seda enam sealt otsida.
Maja pärliks on teadaolevalt ainus Lihulas säilinud mantelkorsten.
Sobivaimate lahenduste ja koostöövormi leidmine Muinsuskaitse- kui Päästeametiga võtsid oluliselt kauem aega, kui uusehitise projekteerimise puhul.
“Vana majaosa on renoveeritud oma ajastu ilmeliselt ja püüdsime kaitsta ja hoida seda, mis on hoidmist väärt,” ütleb Rein Kruusmaa, kes on Lääneranna valla arendus- ja hankespetsialist. “Võtsime eesmärgiks hoone säilitatavas seisus olevad konstruktsioonid konserveerida ja võimalusel eksponeerida ning asendamisel kasutada samaväärset materjali.”
Tervisekeskuse vanemas osas on proportsionaalselt suurim ala töötajate ruumidel, milleks on puhkeruum koos miniköögi ja vajaliku tehnikaga ning tehniliselt hästivarustatud seminariruum koos suure 75-tollise teleriga, mis töötab ka ekraanina – neid ruume on võimalik teineteisest eraldada kokkuvolditava helikindla vaheseinaga.
Uus hooneosa on avar, valge ja huvitava arhitektuuriga. “Keeruline oli projekteerida uut osa vana külge ja esimene eelprojekt läkski vett vedama,” kirjeldab Kruusmaa sobivaima lahenduse otsinguid. “Uus majaosa sai lõpuks välisilmelt üsna teistsugune.” Külastajates äratab tähelepanu kindlasti katusevorm, mis meenutab oma lõigatud räästaotstega traditsioonilisi kelpkatuse jooni ja on inspireeritud endisest kelpkatuse tüübist, mis oli omane Lääne-Eesti asumitele.
Tervisekeskuse kommunaallahendused
Kogu tervisekeskuse kompleksis on soojusallikaks põrandaküte, mis saab energiat linna soojusvõrgust.
Suvine elektrikulu saab olema tagasihoidlik – maja toodab ise elektrit. Paigaldatud on päikesepaneelid koguvõimsusega 12 kW, mis peaks katma suures plaanis kogu suvise elektrivajaduse. Päikesepaneelid asuvad maja lõunaküljel, mis külastaja jaoks kogu hoonestuse üldpilti ei mõjuta.
Regionaalpoliitilisesest seisukohast on kohalikele elanikele loodud võimalus saada suurepärastes tingimustes professionaalset arstiabi nüüd ka lähemal kui 60 km – Haapsalu ja Pärnu jäävad Lihula piirkonna elanikele liiga kaugeks ega ole piisav esmatasandi tervishoiu teenuste pakkumiseks.
Pikemas perspektiivis tähendab Lihula tervisekeskuse rajamine esmatasandi tervishoiu teenuste säilimist kogu meie vallas, kindlustades tervishoiu teenuse jätkuvuse ja säilitades vastavad töökohad.
Lääneranna inimestel on põhjust uhkust tunda! Vana maja vääristamine ning sellele oluliste ühiskondlike funktsioonide omistamine on suurepäraseks eeskujuks kõigile omavalitsustele.
Loe lisaks:
2 kommentaari