Kaja Lotman
Keskkonnaameti looduskaitse nõunik
Matsalu kaitse-eeskirja esimene versioon kinnitati juba 1997. aastal. Veidi uuendati seda 2004. aastal, kui looduskaitseala muutus rahvuspargiks. Vahepeal on mitmed õigusaktid ja ka elu ümber Matsalu lahe paljugi muutunud ning kaitse-eeskiri vajab kiiret uuendamist.
Aastaid koostatud ja nüüd esitatud eelnõule ootas Keskkonnaamet ettepanekuid 8. veebruarini. Nii praegu kehtiva kui ka planeeritava kaitse-eeskirja eelnõu ja ning nende juurde kuuluva kaardirakendusega saab tutvuda Keskkonnaameti veebilehel Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja muutmine | Keskkonnaamet.
Lehel saab tutvuda ka väga paljude saabunud ettepanekutega.
Selles artiklis vaatame mõningaid Lääneranna vallaga otsesemalt seotud suuremate organisatsioonide ettepanekuid.
Kaks olulist dokumenti ja nende strateegiatest kujunevad ettepanekud
Eelmisel aastal võttis Euroopa Komisjon vastu kaks olulist dokumenti: „Elurikkuse strateegia” ja „Talust taldrikule strateegia”. Nende dokumentide koostoimel loodetakse Euroopas säilitada üha kiiremini hääbuv elurikkus meie ümber. Liikmesriikidele tehti ettepanek laiendada kaitsealade pindala 30%-ni nii maismaal kui ka veealal, tagada 1/3 kaitsealadel range kaitse ning vähendada pestitsiidide kasutamist ja toota tervislikku ja puhast toitu.
Nimetatud strateegiatest lähtuvad oma ettepanekutes MTÜ Eesti Metsa Abiks, MTÜ Pärnumaa Rohelised ja MTÜ Läänemaa Rohelised. Soovitakse rahvusparki laiendada, suurendada sihtkaitsevööndite pindala ning tagada suurematel alade puutumatu looduse säilimine võrreldes eelnõuga. Sarnased on ka Eestimaa Looduse Fondi veidi mõõdukamad ettepanekud.
Jahindus ja kalastamine rahvuspargis
Rahvuspargis jahimaid omavad jahiseltsid soovivad selgemalt reguleeritud küttimist nii, et liikumispiiranguteta aladel saaks küttida vähemalt metssiga, hirve, metskitse ja väikekiskjaid, välja arvatud linnud.
Loodusturismi Ühendus leiab, et Matsalu on Eesti üks olulisemaid loodusturismi piirkondi ja piirangute leebemaks muutmine tooks kaasa lindude häirimise. Leitakse, et lahe lõunakaldal võiks olla rohkem linnuvaatlustorne ja varjeid. Tahetakse uuendusraie keelamist, kuid ollakse nõus vajadusega küttida metssigu, et vältida arvukuse liigset kasvu, mis võiks kahjustada rahvuspargi orhideesid ja maas pesitsevaid linde. Soovitatakse vähendada harrastuskalapüügi survet. Märgitakse, et kevaditi on Kloostri torni alla võimatu parkida, kuna kalamehi on niivõrd palju.
Lääneranna valla ettepanekud on samuti seotud kalapüügi ja jahindusega. Tehakse ettepanek mitte muuta jõgede sihtkaitsevööndit piiranguvööndiks, mitte kitsendada siselahes kalapüügi piirkonda nn Sibula sonni vööndiga ning soovitakse selgemaid suuniseid jahinduse küsimustes.
Harrastuspüügi surve reguleerimise vajadust märgib ka Riigimetsa Majandamise Keskuse esindaja.
Liikumispiirangud ja keelud
Ornitoloogiaühing sooviks jahi keelustamist, kalapüügi vähendamist nii, et kala saaks püüda vaid kohalikud inimesed. Kohalike ressursside võimaldamine kohalikele inimestele on maailmas üsna levinud põhimõte, kuid Eestis ei ole me ühiskonnana selles küsimuses kokkuleppele jõudnud.
MTÜ ProMare teeb ettepaneku määrata Papirahu ja Papilaiu ümber 800 m laiuselt kevadine liikumispiirang, mis tagaks sinna kogunevate ja karva vahetavate hüljeste järelkasvu turvatsooni, ning kalapüügi surve vähendamist.
Eesti Mereinstituut ja Kalameeste Ühendus teevad ettepaneku keelata kalapüük Topi lahes Põhjenduseks tuuakse asjaolu, et Teorehe järvele ehitatud veetaseme regulaator peaks tagama haugidele soodsa kudeala ja sellest piirkonnast loodetakse kogu Väinamere jaoks tugevat haugide järelkasvu.
Oluliseks peetakse Matsalu lahel keskel „kalatee” sihtkaitsevööndi taastamist, kus kutseline kalapüük oleks keelatud, et tagada siirdekalade jõudmine jõgedesse. Lisaks soovitatakse peaaegu täielikult sulgeda kalapüük siselahe ja roostike piirkonnas, välja arvatud väike ala nn traditsioonilise kalapüügi säilimiseks mõnele kalurile 1. veebruarist kuni 10. maini. Tehakse ettepanek, et jõgedel ei tohiks harrastuspüügi intensiivsust suurendada.
Keskkonnaamet on väga tänulik jõulise tagasiside eest.
See näitab, et Matsalu on väärtus, mille hoidmisele tahetakse kaasa aidata.
Kõiki ettepanekuid analüüsitakse põhjalikult, konsulteeritakse ekspertidega, kogutakse täiendavat teavet ning arutatakse läbi Keskkonnaministeeriumiga. Pärast eelnõu koostamist on selgunud uusi teadmisi ja suundi, mistõttu võib mitmete ettepanekute arvestamine olla vajalik.
Matsalu rahvuspark. Vaade Suitsu sillalt / Foto: Nele Sõber
Päise pilt: Matsalu rahvuspark. Vaade Suitsu sillalt / Foto: Nele Sõber
