Uued ajad toovad kaasa ka uued võimalused. Kõige uuega kaasa minnes on siiski oluline mäletada, kes me oleme ja kust tuleme. Tänasel emakeelepäeval heiskame sinimustvalged lipud ja mõtleme meie oma eesti keelele – meie emakeelele ja meie oma väikesele Eestimaale – meie isamaale.
Raamatukogud on ühed olulisimad keelelise mälu säilitajad ja nõnda heidamegi täna pilgu just sealsetesse tegemistesse ja toimetamistesse. Millised on meie lugejate lemmikžanrid? Tänasel päeval, kui raamatukogud on üle läinud kontaktivabale laenutusele uurime lisaks, mida meie tublid raamatukoguhoidjad lugeda soovitavad või mis neile endile muljet on avaldanud; ehk saame mõned ideed iseendagi raamatulaenutuse nimekirja, kui kohepeal enam raamatutega tutvust teha pole võimalik.
Emakeelepäev Varbla raamatukogus / Foto: Silvia Veeäär
Raamatukogu maal ei ole ainult raamatute ja ajakirjanduse laenutamiseks. Vatla haruraamatukogu toob näite, et raamatukogus saab ka arveid maksta, printida. Kui keegi soovib teada, mis kell bussid sõidavad või mis kellani kuskil mingi asutus avatud on – ikka leian vastuse.
Mida meie inimesed loevad?
Kõige rohkem soovitakse eesti autorite ilukirjandust, toob välja Varbla haruraamatukogu. Loetakse ka ajaloolisi, krimi- ja armastusromaane, reisikirju. Endiselt on populaarne „Minu…” sari.
Kõmsi haruraamatukoguski loetakse eelkõige muidugi ilukirjandust. Järjest enam loetakse ka väärtkirjandust. Suhteliselt palju loetakse raamatuid sarjast Punane raamat ja Moodne aeg. Teabekirjandusest eelistatakse ajalookirjandust.
Ajaviitekirjandus on praeguses olukorras ilmselt see, kes aitab inimesi unustada argipäeva ja leevendada pingeid.
Palju loetakse raamatuid Varraku ajaviiteromaanide sarjast ja Petrone kirjastuse reisiraamatuid.
Endiselt on krimikirjandus populaarne. Metsküla haruraamatukogus on oodatuim krimka autor üldiselt M.C. Beaton oma konstaabel Hamish Macbethi lugudega. Kõige rohkem loetaksegi ajaviitekirjandust ja krimkasid, aga lugejaid on jagunud ka Y. N. Harari raamatule “Sapiens: inimkonna lühiajalugu”.
Koolilaste seas olid loetumad B. Peersi William Wentoni sarja raamatud ja väiksematele meeldisid I. Tomuski raamatud ja muidugi ka Mamma Muu lood. Lapsed eelistavad lõbusaid lugusid ja millegipärast on armastatud ka õuduslood. Virtsu haruraamatukogu toob ka välja, et neid lapsi, kes vabatahtlikult meelelahutuse pärast loeksid, on väga vähe. Tavapäraseks on muutunud asjaolu, et vaadatakse, mitu lehekülge soovitud raamatus on.
Metskülas tegutseb ka raamatuklubi, mis viirusohu tõttu on oma kokkusaamised praegu peatanud.
Milliseid raamatuid soovitavad raamatukoguhoidjad?
Lihula keskraamatukogust soovitatakse täiskasvanutel lugeda aeg-ajalt lasteraamatuid! Nii tänapäevaseid, kui ka enda lapsepõlveaegseid (uuesti)! Lihula keskraamatukogus on suur valik vanu ja armsaid lasteraamatuid kohe olemas.
- Raamatusoovitusena pakuksin välja raamatu, mis sobib lugemiseks nii lastele kui täiskasvanutele või ka kooslugemiseks, et vajadusel anda lastele selgitusi. See on Juhani Püttsepa raamat “On kuu kui kuldne laev”. Eestlaste põgenemisest Rootsi 1944. aasta sügisel on möödunud juba üle 70 aasta, aga meie lastekirjanduses on sellest väga põgusalt kirjutanud ainult Ilon Wikland. Juhani Püttsepp on esimene, kes selle teema käsitluse põhjalikult fookusesse seab. Ja edukalt. Raamatu käsikiri sai lastejutuvõistlusel “Minu esimene raamat” kolmanda koha ja möödunud aastal pälvis raamatuna ilmununa erilisima lasteraamatu tiitli – Aasta Rosin.
- Raamatute Herden, Johann Gottfried von „Mõtted inimkonna ajaloo filosoofiast; Rydall Derek „Ärkamine” ja Estes, Clarissa Pinkola „Naised, kes jooksevad huntidega: müüte ja pajatusi ürgnaise arhetüübist” kohta.
See tundus uskumatu, et sellised imelised raamatud on keegi kirjutanud ja ka eesti keelde tõlkinud. Järelikult elas/elab maakeral väga erilisi/imelisi/tarku inimesi – tahaks neid kohata! Kas me areneme edasi või vastupidi?
- H. Murakami raamatusarja viimane eesti keelde tõlgitud raamat “Tantsi, tantsi tantsi” on kirjaniku nutikamaid ja julgemaid teoseid, mis kirjeldab tavainimese erakordseid seiklusi. Elades kaasaja raha ja tarbimisühiskonnas, ei ole peategelane oma hinge siiski maha müünud. Ta elus on midagi puudu…
Oma unenägudes nutab ta ennast välja.. Ta otsib ja läheb rändama.
Ja kui algus Murakami selle romaaniga on tehtud, siis lugeja kindlasti ei piirdu eelpool soovitatud raamatuga. H. Murakami romaane on eesti keelde tõlgitud õige mitu ja Kõmsi raamatukogus on need kõik olemas.
H. Murakami raamatutes põimub reaalsus ja ulme nii võluvalt, et isegi ulmekirjanduse mittelugeja on lummatud.
Juuresolevalt avaldame ajaloonupukese Kõmsi haruraamatukogult
„Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust”
Hando Runnel
Heal lapsel pidi mitu nime olema.
Kui otsida materjali praeguse Kõmsi raamatukogu ajaloo kohta, siis tuleks jälgida nii Massu, Hanila, Karuse raamatukogude kohta kirjutatut. Missugune neist on just praeguse raamatukogu eelkäija, sellele ei saagi kindlat vastust anda.
Ja kas see ongi nii täpselt vajalik? Tähtsam on vist tõsiasi, et praeguse Kõmsi raamatukogu piirkonnas on lugemine olnud aegade jooksul tähtis ja raamatukogud on tegutsenud juba väga ammu.
Esimesed raamatukogud maal olid koguduste raamatukogud.
Sellise raamatukogu asutas Karuse kiriku pastor Ludwig Alexander Baumann 1842. a. Seega võib julgelt väita, et esimene avalik maaraamatukogu Eestis oligi Karuse kiriku koguduse raamatukogu. See avati 1842. aasta oktoobrikuus ja oli kasutamiseks koguduse liikmetele, tol ajal olid maainimesed praktiliselt kõik koguduse liikmed.
Uhke on siiski tõdeda, et esimene rahvaraamatukogu on tegutsenud meie piirkonnas!
Lääneranna Raamatukogu on Lääneranna valla allasutus, mille struktuuri kuulub Lihulas asuv keskraamatukogu ning 10 haruraamatukogu üle kogu valla. Lääneranna Raamatukogu üldinfo Facebookis ja Lääneranna valla veebilehel.
Tulevast nädalast avaneb võimalus raamatute väljastamiseks Lääneranna valla postiautomaatidest. Väljastusteenusega liituvad:
Virtsu postiautomaat – Virtsu haruraamatukogu;
Koonga postiautomaat – Koonga haruraamatukogu;
Lõpe postiautomaat – Lõpe haruraamatukogu;
Varbla postiautomaat – Varbla haruraamatukogu;
Kõmsi postiautomaat – Kõmsi haruraamatukogu.
Hoiame seda, mis meil on – oma keelt ja oma maad.
Loe lisaks:
Lääneranna valla raamatukogud lähevad üle kontaktivabale laenutusele
