Armas lugeja! Lähipäevil hoiad enda käes Lääneranna Teataja 36. numbrit, mis on Sinu jaoks number nagu iga teine – rohkete piltide ja tekstidega ning usutavasti ka informatiivne. Minu jaoks on see aga viimane Lääneranna Teataja, mille kokku panin.
Valetan, kui ütlen, et otsus töölt lahkuda sündis lihtsalt. Tunnen, et olen nende aastate jooksul õppinud, arenenud ning andnud endast kõik, mis anda sain ja oskasin. Niisuguste mõtete valguses see otsus ka sündis.
Oma viimases juhtkirjas sooviksin ma hoopiski keskenduda millelegi positiivsele, nimelt tänusõnadele. Ma soovin siiralt tänada eeskätt Lihula valla viimast vallavanemat, Varje Ojalat ning toonast valla info- ja arenguspetsialisti Kristi Märki selle eest, et nad nägid minus potentsiaali ja andsid võimaluse panna end sellel ägedal alal proovile. Need kaks naist õpetasid mulle, et lahendamatuid olukordi pole olemas – kõik on võimalik, tuleb vaid teha esimene samm!
Meenutan tänutundes varalahkunud Mikk Pikkmetsa, kes oli suurepärane juht, visionäär ja ülemus – oli suur au selle mehega koos töötada. Mikk õpetas mulle, et parim kommunikatsioon on aus kommunikatsioon – kui juhtus midagi viltu minema, tuli viga tunnistada, teha järeldused ja minna edasi.
Ma tänan oma vahvaid kolleege nii vallavalitsuses, allasutustes kui ajalehe toimetuses. Ain Saare, Anu Rooseniit, teid kohe eriliselt – olete mind kõik need aastad toetanud, hoidnud ning kui vaja, ka lohutanud. Ma tean, et olen paras frukt ja siiani imestan, kuidas te küll mind välja kannatasite, kuid ma loodan siiralt, et te ei pea pikka viha ning tulevikus, kui kuskil kokku jookseme, räägime ikka mõned sõnad juttu.
Minu eriline tänu kuulub siinkohal Lääneranna noortele ja noorsootöötajatele – teie äge energia, teie mõttelend, teie positiivsus ja lahkus – te inspireeri(si)te mind!
Ma tänan armsaid kaasteelisi, kes te olete kõik need aastad saatnud mulle oma kaastöid, avaldanud oma arvamust, mõelnud kaasa ja toetanud!
Ma tänan ka Sind, armas lugeja, et sa oled kõik need aastat olnud minuga. Seda töökohta poleks vaja olnud, kui puuduksid sinusugused inimesed, kellele läheb korda see, mis koduvallas toimub. Ma tänan Sind siiralt nii positiivse tagasiside kui konstruktiivse kriitika eest – viimane on see, mis viib siin elus edasi!
Kõige rohkem soovin ma aga tänada oma imelist abikaasat, perekonda ja sõpru, kes on mind toetanud ning toetavad ka edasi! Ilma teieta oleks elu ikka tõsiselt kurb!
Nagu öeldakse, iga lõpp on millegi algus. Minu lõpp Lääneranna valla avalike suhete spetsialistina on Lääneranna Teataja uue ajajärgu algus. Milline see olema saab, seda näitab aeg. Omalt poolt luban, et kui mantlipärija seda soovib, olen talle igati toeks, täpselt nii, nagu umbes 5 aastat tagasi oldi toeks mulle.
