Jaanuari alguses algas Lihulas endise piimatööstuse hoone lammutamine. Tallinna mnt 63a aadressil asunud kahekorruseline ligi 1200 m2 kolemaja leidis oma lõpu loetud nädalatega.
Lihula endine piimatööstus, mida kohalikud kutsuvad petimajaks, on kasutuseta seisnud juba aastakümneid. Viimased 20 aastat oli hoone ühe ja sama omaniku käes, kes paraku ei suutnud piimatööstuse kompleksile elu sisse puhuda ja nii see hoone järk-järgult lagunema hakkas.
„Petimaja oli niivõrd lagunenud, et varisemisoht aina suurenes. Lisaks sellele, et vanad ja lagunenud hooned on visuaalselt väga inetud, meelitavad paraku sellised hooned ligi ka uudishimulikke inimesi, kes hoonesse sisenemisel seavad ohtu oma elu. Kunagi ei tea, millal mõni hooneosa variseb. Seega oli selge, et vald ei saa aktsepteerida sellist hoonet tiheasustusalal,” ütles Lääneranna järelevalvespetsialist Piret Mäestu.
2019. aasta suvel alustas Lääneranna Vallavalitsus petimaja omaniku suhtes haldusmenetlust, mille eesmärk oli hooned ohutuks muuta. Peale pikka menetlusprotsessi tõdes endine omanik siiski, et ei ole suuteline hooneid ohutuks muutma ning seejärel jõuti kokkuleppele, et kinnisvara ostab ära vald, kes hiljem selle ka lammutab. Tehingu summaks kujunes 5000 eurot.
2020. aasta mais kinnitati tehing notari juures ning juba juulis edastas vallavalitsus KredeExile taotluse hoonekompleksi lammutamiseks. Esmaste kalkulatsioonide järgi arvestati, et lammutustööd lähevad maksma umbes 60 000 eurot, millest 10% maksab vald. Esitatud taotlus rahuldati ja lammutustööde tegija leidmiseks korraldati riigihange, mille võitis u 30 000-eurose pakkumusega ettevõte Lammutusmehed OÜ, kellega leping ka sõlmiti. Lammutustööd algasid 8. jaanuaril.
Inimesed on tundnud huvi, kas lammutamisele läheb kogu kompleks, sealhulgas ühekorruseline maja. „Silma järgi jääb mulje, et petimaja peamaja koosneb kahest osast – tööstushoone osa, mis on lagunenud, ning hooneosa, kus asuvad korterid. Tegelikult on tegemist erinevate kinnistuga ning mõlemal hoonel on oma aadress. Majaosa, kus asuvad korterid, lammutamisele ei lähe – see on kodu mitmele perele. Vald on aga tööstushoone osa omanik, mis ka lammutatakse. Lisaks lammutatakse kinnistul olevad muud kõrvalhooned, nagu masuudihoidla jm,” selgitas Piret Mäestu.
Mis aga saab jäätmetest? Mäestu sõnul toimuvad lammutustööd lammutusprojekti järgi, mis näeb ette ka eriliiki jäätmete sortimise kohepeal. Seda ikka selleks, et võimalikult palju jäätmeid taaskasutada. Kõige rohkem tekib mineraalseid jäätmeid nagu betoon, tellised jms, mis kohapeal purustatakse ning hiljem kasutatakse Vatla kergliiklustee ehitamisel alusmaterjalina. Eraldi sorditakse ka puitmaterjal, metall ja erinevad ohtlikud jäätmed. Puitmaterjal suunatakse põletusse energia saamiseks, metall sulatatakse üles uute toodete tootmiseks.
Kinnistu edasist käekäiku on hetkel raske prognoosida. Valla arendus- ja hankespetsialist Rein Kruusmaa sõnul ei soovi vald seda kinnistut ise edasi arendada. Kaalumisel võib olla detailplaneeringu koostamine, aga pigem on vallal huvi kõnealune maa müüa kommunikatsioonidega varustatud ärikrundina.
