Piret Mäestu
järelevalvespetsialist
Prügi tekib kõigil ning selleks, et prügist oleks võimalik hõlpsalt vabaneda, on kehtestatud üle Eesti ühtne süsteem – korraldatud jäätmevedu ehk igaühel on kodus oma prügimahuti, mida käib prügiveok graafiku järgi tühjendamas. Korraldatud jäätmeveoga peavad olema liitunud kõik kinnistud, kus asuvad elumajad või eluruumid ehk korterid. Seega on segaolmeprügi üleandmine kohustuslik ka kõigile korteriomanikele.
Üldjuhul ei pea korteriomanik jäätmeveo pärast muretsema, kui kortermajal on toimiv korteriühistu, kes on võtnud prügimajanduse enda peale. Korteriühistu muretseb kortermaja juurde piisavalt suure prügikonteineri, mida kasutavad kõik korteriomanikud. Kuid siiski on meie vallas palju selliseid kortermaju, kus ei ole toimivat korteriühistut. See aga on tekitanud olukorra, kus näiteks 8 korteriga kortermajal on kaheksa eraldiseisvat prügikasti sama prügiliigi jaoks ehk iga korteri kohta üks prügikast. See ei ole visuaalselt kena vaatepilt, kuid veelgi enam – selline prügi kogumise viis on korteriomanikele ka olulisemalt kallim.
Individuaalset prügikasti omades maksad kordades rohkem
Prügikonteineri miinimumsuurus on 80 liitrit, mille tühjendustasu kord kuus on 2,09 eurot. Kui korteriomanikul on oma 80-liitrine konteiner, siis maksab ta aastas prügi eest kokku 25,08 eurot. Lääneranna valla jäätmehoolduseeskirja järgi peab 5–10 korteriga kortermajal olema vähemalt 600-liitrine prügikonteiner. Kui kortereid on rohkem kui kümme, siis peab konteineri suurus olema vähemalt 1500 liitrit.
Kui näitena vaadata 8 korteriga kortermaja, siis sellisel juhul peab korteriühistul olema 600-liitrine konteiner, mille tühjendustasu on 5,93 eurot kuus. See teeb kogu kortermaja aastaseks prügikuluks 71,16 eurot ehk igal korteriomanikul tuleb tasuda 8,9 eurot aastas. Seega, kui igal korteriomanikul on oma prügikast, siis maksab ta prügi eest aastas peaaegu kolm korda rohkem võrreldes kortermaja ühise prügikonteineriga.
Peagi on kortermajadel kohustus koguda eraldi ka biojäätmed ning paberi- ja papijäätmed
Iseenesest võib mõelda, et mis siis sellest, kui korteriomanikel ongi oma privaatsed prügikastid, olgugi et neid tuleb siis kokku kaheksa – sellega on ju harjutud ning igaühe enda asi, kui palju ta on nõus prügi eest maksma.
Jäätmeseaduse uuest eelnõust tulenevalt lisandub 2022. aasta sügisest korraldatud jäätmeveosse ka muid jäätmeliike, mille kogumine eraldi prügikonteineritesse on kohustuslik. Nii peabki varsti kõigil kortermajadel olema lisaks tavalisele segaolmejäätmete prügikonteinerile ka biojäätmete ning vanapaberi konteiner, olenemata sellest, kas kortermaja asub tihe- või hajaasustuses.
Kuna korteriühistu mittetoimimine ei vabasta korteriomanikke eeltoodud kohustusest, peaks iga korteriomanik ostma endale ka eraldi biojäätmete ning vanapaberi prügikonteineri, mis tähendab, et 8 korteriga kortermaja territooriumil on 24 väikest konteinerit.
Eelnev ei ole aktsepteeritav ning lisaks on elanike jaoks oluliselt kulukam. Seega on kortermajadel, kus puudub hetkel toimiv korteriühistu, viimane aeg hakata tegelema ühistu teemadega ning lõpetada prügi kogumine korterite kaupa ja liituda majapõhise jäätmeveoga ja soetada üks sobivas mõõdus konteiner.
Päise pilt: Pixabay.com
