Ligi kolmandik Eesti pindalast on kaetud eritüübiliste märgaladega. Tähistamaks rahvusvahelist märgalade kaitse päeva toimub üle Eesti 50 loodusmatka, millest kolm leiavad aset Lääneranna vallas.
1971. aastal sõlmiti Iraanis Ramsari linnas rahvusvaheline kokkulepe märgalade kaitseks, millega on tänaseks ühinenud juba 171 riiki kokku 2414 alaga, millede pindala on ligi 255 miljonit hektarit. Eesti liitus kõnealuse konventsiooniga 1993. aastal. Praegu on meil kokku 17 rahvusvahelise tähtsusega märgala, millest kolm, Matsalu rahvuspark, Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala ning Lihula maastikukaitseala asuvad (sh osaliselt) Lääneranna vallas.
Märgalad nagu sood, jõed, rannaniidud, aga ka teised niisked alad, on olulised nii looduskeskkonna, inimeste igapäevaelu kui ka turismi seisukohast. Need on koduks tuhandetele liikidele ning lisaks aitavad puhastada vett, siduda süsinikku ning leevendada üleujutusi.
2. veebruaril tähistatakse Ramsari konventsiooni 50. aastapäeva ja sel puhul suunatakse tähelepanu märgalade ning vee seostele. Eesti loodusturismiettevõtjad, keskkonnaorganisatsioonid ja -asutused tähistavad sel aastal esmakordselt seda päeva kokku 50 loodusmatkaga märgaladele üle Eesti. Lääneranna vallas matkatakse Puhtu-Laelatu looduskaitsealal ja Matsalu rahvuspargis.
- 30. jaanuaril toimuvad ringsõit ja jalutuskäigud Puhtu-Laelatu looduskaitsealal
- 6. veebruaril toimub fatbike (rasvaratas) matk Matsalu rahvuspargis
- 6. veebruaril toimuvad ringsõit ja jalutuskäigud Puhtu-Laelatu looduskaitsealal (grupp on täis)
Matkadele tuleb eelnevalt registreeruda ning matkal osaledes lähtuda Terviseameti juhistest. Infot matkade ja registreerumise kohta leiab Loodusturismi Ühingu kodulehelt.
Märgalad säilitavad meile puhast vett
Märgalade konventsiooni sõlmimise algseks eesmärgiks oli eelkõige rahvusvahelise võrgustiku loomine veelindude kaitseks. Ajapikku on konventsioon muutunud järjest olulisemaks märgalade poolt pakutavate loodushüvede kaitse ja kasutamise rahvusvaheliseks kokkuleppeks. Tänapäeval mõistame, kui olulised on märgalad kliimamuutuste regulatsioonis, magevee varude säilimises, elurikkuse hoidmisel (40% maailma teadaolevatest liikidest on seotud märgaladega) ning kui väga me vajame tervendavaid retki rabadesse.
Saame olla tänulikud neile, kel omal ajal jätkus tarkust astuda vastu turbakaevanduste rajamisele ja rannaalade kuivendamisele. Üheks selliseks eestvedajaks oli Tartu Ülikooli professor Viktor Masing, kelle surmast möödub märtsis 20 aastat. Viktor Masing julges alustada juba seitsmekümnendatel võitlust soode kuivendamise vastu. Tema põhjalikud teadmised said aluseks soode kaitse põhjendamisel ja organiseerimisel. Ta oskas paeluvalt selgitada kuulajatele ja lugejatele soode arengut, nende osatähtsust biosfääris ja säilitamise vajadust. Viktor Masingu aktiivse tegevuse tulemusel peatati arutu rabade kuivendamine ja loodi 30 uut sookaitseala. Takkajärgi võib tõdeda, et Eesti oli soode poolt pakutavate looduse hüvede väärtustajana kogu maailmas ajast ees.
Ramsari konventsiooni 50. aastapäeval suunatakse tähelepanu märgalade ning vee seostele. Rõhutatakse, et inimkond on 100 aasta jooksul kuuekordistanud magevee kasutust ja see suureneb aastas 1%. Samal ajal ei ole 2,2 miljardil inimesel ligipääsu kvaliteetsele joogiveele. Konventsiooni liikmesriigid peaksid rohkem pöörama tähelepanu märgalade taastamisele, magevee kestlikule kasutamisele ja kvaliteetse joogivee probleemide lahendamisele.
Enamik inimkonnale eluliselt tähtsast mageveevarust on hoiul märgalades ja miljardite inimeste toit sõltub märgalade olemasolust. Maailma liikidest 40% käekäik sõltub otseselt märgaladest. Viimase paarisaja aasta jooksul on 90% maailma märgalade seisund oluliselt halvenenud ning veerandit märgaladega seotud liike ähvardab väljasuremine. Ramsari konventsioon, mis algselt keskendus veelindudele tähtsate globaalselt tähtsate alade võrgustiku loomisele, on järjest enam pühendunud kõigi märgalade pakutavate loodushüvede väärtustamisele, millest üheks olulisemaks on puhas vesi.
Lääneranna valda läbib kolm märgala
- Matsalu rahvuspark – Eesti esimene rahvusvahelise tähtsusega märgala
Eesti esimese ja suurima rahvusvahelise tähtsusega märgala – Matsalu rahvuspargi – peamiseks väärtuseks on Matsalu lahe, madalaveelise, laiduderikka Väinamere ning üleujutatavate niitude ja roostiku tõttu kujunenud liigirikas ning omapärane linnustik. Matsalu märgala on terviklik kompleks erinevatest märgala kooslustest, mis on omavahel seotud. Siinsed kooslused on eriti kõrge väärtusega suhteliselt loomuliku veerežiimi ning suurte niidualade tõttu, mis on püsinud pikka aega tänu niitmisele ja karjatamisele. Niivõrd suurel alal esinevat kompleksset märgala pole Euroopas mujal säilinud. Matsalu märgala mõjutavad nii magedaveelised jõed, peamiselt veerohke Kasari jõgikond, kui ka meri, mis läänekaare tuultega rannikuala ja vahel isegi Kasari luha üle ujutab. Kasari luht ja delta roostik mängib olulist rolli üleujutuste reguleerimises ning vee puhastuses. Kahjuks on Kasari luha vett puhastavat toimet halvendanud siinsete jõgede süvendamine ja sirgeks kaevamine eelmise sajandi esimesel poolel, mistõttu üleujutused on muutunud lühemaks ja vesi viib toitained kiiremini merre. Siiski on Kasari madal, lauge luhaala säilitanud oma üleujutused. Niidud on väga liigirikkad kooslused. Liigirikkus tagab nii süsiniku sidumise kui vee puhastumise. Niidukamar kaitseb veekogusid pinnase erosiooni eest. Hooldatavate niitude pindalalt on Matsalu Eestis esikohal.
- Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala
Puhtu-Laelatu looduskaitseala ala on omataoliste seas ilmselt kõige vaheldusrikkam – selle piiresse jääb Nehatu madalsoo, Puhtu salumets, mitmed roostuvad lahed ja rannikulõukad, kadastuvad loopealsed karjamaad ning maaliline ja väärtuslik Laelatu puisniit. Peale selle jääb märgala piiresse veel mitmeid laide ja eriilmelisi puistuid.
- Lihula maastikukaitseala
Lihula maastikukaitseala keskseks väärtuseks on Lihula raba, mis sarnaselt teistele Lääne-Eesti rabadele on suhteliselt noor. Lihula raba on ka mitmete vooluveekogude allikaks ning piirkonnale oluline puhta vee reservuaar, kuna sealt pärineb suur osa Lihula linna joogiveest. Lihula soostikul on oluline roll lindude rändepeatuspaiga ja pesitsusalana, tegemist on rahvusvahelise tähtsusega linnualaga.
Päise pilt: Rannar Jantson
